/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/05/02/1083870t1hfb1c.jpg)
Pärast Vladimir Putini naasmist presidendiametisse loobub koostööst Kremliga mitu tuntud inimõiguslast, vahendas täna ajaleht Vedomosti.
Leht: Vene inimõiguslased keelduvad koostööst Putiniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval peeti nõuandva häälega presidendi inimõigusnõukogu viimane istung praeguses koosseisus, ehkki vormiliselt jätkab see tööd, kuni uus riigipea uue nõukogu koosseisu kinnitab.
Ent mitu nõukogu liiget teatas laupäeval väljaandele, et ei pea võimalikuks jätkata tööd pärast Putini naasmist Kremlisse. Kümmekond inimest pole veel lõplikku otsust langetanud.
Avalikult on inimõigusnõukogust lahkumisest teatanud Transparency International Venemaa osakonna juht Jelena Panfilova, kes esitles raportit korruptsioonivastasest võitlusest. Ta lõpetas oma kõne lubadusega jätkata tööd kodanikuaktivistina.
«Mind hoidis nõukogus vaid Sergei Magnitski emale antud lubadus – uurida tema surma asjaolusid,» selgitas Panfilova.
Veel üks raport – valimisõiguse rikkumisest, mille valmistas ette Dmitri Oreškin – jäeti presidendi administratsiooni palvel päevakorrast välja. Vormiliseks põhjuseks oli presidendi tihe graafik.
Oreškin ütles Vedomostile, et kavatses rääkida juurdekirjutuste osakaalu kasvust võitja kasuks 11-14 protsendini eelmise valimistsükli 8-10 protsendiga võrreldes. Sellest annavad tema kinnitusel tunnistust valimisvaatlejate andmed. Võltsimisi maha arvates oli Putini reaalne valimistulemus 50-52 protsenti häältest.
«Ma pean Putinit ebalegitiimseks presidendiks, ma ei saa tema nõukogus töötada,» selgitas Oreškin.
Tööd ei kavatse jätkata ka põgenikke abistava organisatsiooni Kodanikukaasabi juht Svetlana Gannuškina. Temagi selgitas oma otsust valimistel toimunud rikkumistega.
Moskva Helsingi grupi esimees Ljudmila Aleksejeva ütles lehele, et mõistab oma kolleegide seisukohti, ent leiab, et inimõiguslase töö spetsiifika nõuab siiski suhtlust võimudega.
«Tuleb hoida kinni igast võimalusest isiklikult presidendi poole pöörduda. Rakendugu kümnest asjast ellu kas või kaks,» lisas ta, väljendades kahtlust selles, et teda seekord nõukogu tööst osa võtma kutsutakse.