/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/22/16945310t1h0687.jpg)
Eesti ametnike sõnul keelduvad Kuremäe kloostri nunnad sidemete katkestamisest Vene Õigeusu Kirikuga ja räägivad Putini jutupunkte.
Venemaa kasutab nunnasid spioonidena ja propaganda levitamiseks, viitas The Telegraph eile avaldatud artiklis, lisades, et see ei lähe kokku nunnade endi ideoloogiaga ehk lubadusega loobuda kõigest maisest.
Eestis käib uue seaduse valguses äge vaidlus, mis sunnib Kuremäe kloostrit lõpetama suhted Ukraina sõja tulihingelisest toetajast Vene õigeusukiriku pea Moskva patriarhi Kirilliga.
Eesti ametnike sõnul levitavad Kuremäe kloostri nunnad seisukohti, et usuvabadus läänes on suures ohus, kirjutas The Telegraph.
Kuremäe klooster viitab aga kanoonilistele põhimõtetele ja süüdistab Tallinna katses sundida kloostrit loobuma neutraalsusest geopoliitilistes küsimustes. Kloostri vaimne juht on aga patriarh Kirill.
Lääne kujutamine süütute Vene õigeusu nunnade kiusajana on üks osa Kremli propagandasõjast, selgitas siseministeeriumi tippametnik Briti meediale. Eestil ei ole plaanis kloostrit sulgeda, nagu nunnad väidavad.
«Kloostrit ei tohiks näha pelgalt religioosse institutsioonina, vaid ka Vene maailma ideoloogilise sümbolina Eestis – Vene riigi ja Moskva patriarhaadi propageeritav ideoloogia ühendab religiooni, natsionalismi ja keiserliku nostalgia,» ütles siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit The Telegraphile.
Kirill nimetas 2011. aastal Kuremäe kloostri juhiks iguumenja Filareta. Tuliti hinnangul on Filareta väljendanud Eesti ajaloo kohta hoiakuid, mida vaadatakse läbi Kremli silmade ja mis ühtivad Venemaa ametlike seisukohtadega lähima naabruse kohta.
Briti meedia arvates on see usutüli pannud Eesti keerulisse olukorda, sest Venemaad peetakse selles riigis eksistentsiaalseks ohuks ja Eesti on Ukraina üks tugevamaid toetajaid. Samas elab Eestis ligi 300 000 venekeelsesse vähemusse kuuluvat inimest.
Venemaa taktika on näidata, kuidas venekeelseid inimesi kiusatakse Eestis taga ja seetõttu peab Moskva nende kaitseks välja astuma. See on olnud üks ettekäändeid, millega Putin põhjendas sõda Ukrainas 2014. aastal ja ka 2022. aasta sissetungi.
Lääneriikide ametnikud pelgavad, et just sama kaardi võivad venelased välja käia ka Balti riikidesse tungides, kirjeldas The Telegraph.
Samal ajal kinnitasid The Telegraphiga rääkinud nunnad oma esindaja Filareta kaudu, et neil ei ole mingit seost Kremli propagandaga ja rõhutasid, et nad palvetavad, mõtiskelevad ning soovivad elada rahus.
«Meie elu kloostris on väga lihtne, see koosneb palvetamisest ja töötamisest,» ütles Filareta. «Tulime kloostrisse, et jätta ilmalik maailm selja taha, pääseda nendest probleemidest ja pühendada oma aega Issanda teenimisele.»
Filareta meelest ei saa klooster vastutada ka Kirilli väljaütlemiste eest. Kuremäe kloostri juhi sõnul on ta vastu sõdadele, aga ta ei olnud nõus andma mitte mingisugust hinnangut Venemaa sissetungile Ukrainasse.
«Iga sõda on tragöödia, see on palju surma, see on meile väga valus. Sõja ajal ei sure mitte ainult relvakandjad, vaid ka paljud tavalised inimesed, lapsed, naised, vanurid. Kuulid ja granaadid ei tee vahet, mis neil ees on – laps või sõdur,» lausus Filareta. «Kõik terve mõistusega inimesed mõistavad, et sõda on suur tragöödia.»
Kuremäe klooster on eksisteerinud juba üle 130 aasta ja elanud üle nii natside kui nõukogudemaa rõhumise, võttis The Telegraph teema kokku.