Venezuela vasakpoolne president Hugo Chávez surus eilsel rahvahääletusel läbi põhiseaduse muudatused, mis lubavad tal ametis tähtajatult jätkata.
Chávez võitis referendumil piiramatu ametiaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi keskvalimiskomisjoni esialgsetel andmetel toetas 54 protsenti hääletanutest kümme aastat võimul püsinud riigipea kava muuta põhiseadust, mis võimaldas presidendi tagasi valida kaks korda, teatas Reuters.
Uus konstitutsioon võimalda ametisse kauemaks jääda mitte ainult presidendil, vaid ka kuberneridel ja osariigi poliitikutel.
«Elagu revolutsioon,» hüüdis Chávez oma toetajatele ja lubas jätkata senist sotsialistlikku revolutsiooni ning piirata Ühendriikide mõjuvõimu Ladina-Ameerikas. Nende loosungitega on demokraatiat jalge alla tallav riigipea kindlustanud valimistel vaesemate inimeste hääled.
«Kui me kindlustame seda, mida me oleme juba teinud, siis järgmise aasta alguses on meil uute piiride avamiseks palju paremad positsioonid uute piiride avamiseks,» lisas võidukas Chávez.
«Täna võitis Koljat,» tunnistas opositsiooniliider Leopoldo Lopez kaotust rahvahääletusel, kuid nimetas Chávezi autokraatlikuks juhiks.
Vaatamata näilisele edule, ennustavad analüütikud Chávezele raskeid aegu, sest riigil seisavad ülemaailmse finantskriisi ja maailmamajanduse jahenemise tõttu ees rasked ajad.
Naftahinnad maailmaturul on märgatavalt langenud, mistõttu on Chávezel oma sotsialistliku revolutsiooni läbiviimiseks märksa vähem raha. Ka rahvahääletusele järgnenud sõnavõtus üritas bravuurne riigipea vältida lubadusi.
Tegemist oli 54-aastase Cháveze teise katsega ametiaja piirangud rahvahääletusel kaotada. Ülemöödunud aastal toimunud referendum kukkus aga läbi.
1992. aastal ebaõnnestunud riigipöörde organiseerimises osalenud ja vangis istunud Chávez tõusis Venezuela presidendiks 1998. aastal toimunud valimiste järel. Ülemöödunud nädalal möödus kümme aastat tema valimisest naftarikka riigi etteotsa.
Tema juhtimisel on vastu võetud mitu uut põhiseadust, mis on tal võimaldanud riigipeana jätkata ja oma võimuvolitusi laiendada. Viimati valiti ta presidendiametisse tagasi 2006. aastal ning tema volitused riigipeana oleks rahvahääletuseta lõppenud 2013. aastal.