/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/06/04/46639t1he5d2.jpg)
Kui Läti ühiskonna integreerimise poliitika eesmärgiks on rahvusvähemuste integratsioon, siis Venemaa kaasmaalaste poliitika loob riske sidusa ühiskonna arenguks Lätis, kinnitatakse Läti julgeolekupolitsei raportis 2011. aasta kohta.
Läti julgeolekupolitsei: Vene kaasmaalaspoliitika loob riske
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dokumendis toonitab julgeolekupolitsei, et eelmisel aastal oli Venemaa kaasmaalaste poliitika Lätis koondunud konkreetsete ülesannete ja eesmärkide täitmisele. Julgeolekupolitsei hinnangul on Venemaa kaasmaalaste poliitika Lätis kujunemistee läbinud, ehk et on loodud ühiskondlikud organisatsioonid ja koordineerivad struktuurid, leitud liidrid ja aktivistid, korrastatud koostööd ja rahastamise mehhanismid.
Julgeolekupolitsei märgib, et Venemaa kaasmaalaste poliitika üheks prioriteetseks suunaks on töö lähivälismaal elavate noortega. Lätis luuakse stabiilseid noorteühendusi, näiteks LatRusMol, mis esitab oma peaeesmärkidena sihte, mis langevad kokku kaasmaalaste poliitika ülesannetega, milleks on vene keele ja kultuuriruumi tugevdamine, venekeelse elanikkonna õiguste kaitse, mis on hädavajalikud Venemaa välispoliitiliste huvide saavutamiseks.
Teiseks prioriteetseks tegevussuunaks on jõupingutused vene keele tugevdamiseks mitte üksnes kaasmaalaste asukohariikides, vaid ka Euroopa tasemel. Julgeolekupolitsei prognoosib, et selle eesmärgi saavutamiseks intensiivistub tegevus kaasmaalaste asukohamaades senisest veelgi enam.
Samuti järeldab julgeolekupolitsei, et Lätis leiab aset Vene kultuuriruumi laienemine kohalike kaasmaalaste organisatsioonide ja muude subjektide vahendusel, näiteks Vene keskuste loomisega Rahvusvahelise Balti Akadeemia ning Daugavpilsi ülikooli juures.
Praegu muutuvad üha ilmsemaks jõupingutused, mille eesmärgiks on kaasata Venemaa kulutuuriruumi mitte üksnes kaasmaalaste poliitika subjekte, vaid ka lätlasi.
Julgeolekupolitsei osutab Venemaa kaasmaalaspoliitika ilminguid ja aktiivsust hinnates reale tendentsidele.
Kaasmaalaspoliitika elluviimise meetodid on muutunud sihipärasemaks, seetõttu võivad kasvada selle poolt loodavad riskid Läti riiklikule julgeolekule, usub julgeolekupolitsei. Kasvab ka praktiline koostöö Läti ja Venemaa noorteühenduste esindajate vahel, muutes noorte sidemed Venemaaga püsivamaks.
Kaasmaalaspoliitika raames toimuvad protsessid osutavad, et praegu on saabunud selline periood, mil Venemaa soovib saada kasu sellest poliitikast, selle korraldamisse kaasatud organisatsioonidelt ja isikutelt, seetõttu õhutatakse neid tegevusele, mis on suunatud konkreetsete tulemuste saavutamisele. Kaasmaalaspoliitika rahastamine on läbipaistmatu, ning selle toimetamiseks Lätisse kasutatakse erinevaid finantskanaleid, viitab julgeolekupolitsei.