Venemaa relvastus on maailmaturul nõutud kaup, kaasa arvatud Põhja-Atlandi allianssi kuuluvates riikides, väidab Rosoboroneksporti direktor Nikolai Dimidjuk.
Vene relvaeksportija: meilt ostavad ka NATO riigid
16. veebruar 2009, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Huvi Venemaal valmistatava relvastuse vastu ei paista raugevat, sealhulgas mitmes Euroopa riigis, näiteks Kreekas ja Türgis,» ütles Dimidjuk esmaspäeval ajakirjanikele.
Tema sõnul huvitavad Türgit ennekõike raketiseadmed, tankitõrjekompleksid ja soomustransportöörid. Kreeka sooviks seevastu osta jalaväe lahingumasinaid.
«Huvi meie relvade vastu tuntakse ka mitmes teises NATO riigis,» rääkis Dimidjuk, rõhutades Venemaa koostöövalmidust.
Tema sõnul sai hiljuti sõlmitud ühe Euroopa riigiga leping varuosade tarnimiseks Vene päritolu relvastusele.
«See on nn avatud raamleping, kus summa pole märgitud, kuid loetletud varuosad, mida Venemaa on valmis lepingu järgi tarnima,» seletas Dimidjuk.
Kuna leping ei ole veel jõustunud, ei soostunud Rosoboroneksporti juht varuosatarnete sihtriiki nimetama.
Vene relvade peamised ostjad on siiski India ja Hiina ning kokku on Venemaal selleks aastaks tehinguid juba 20 miljardi dollari eest, kusjuures tellimustest umbes poole moodustavad sõjalennukid ning ülejäänu maavägede, õhutõrje ja laevastiku relvastus.