Eesti Aasia strateegia

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuivatatud puuviljade ja pähklite müüja ootab ostjaid, toiduainete hinnad on viimasel Hiinas kiiresti tõusnud.
Kuivatatud puuviljade ja pähklite müüja ootab ostjaid, toiduainete hinnad on viimasel Hiinas kiiresti tõusnud. Foto: SCANPIX

Valitsus valmistab praegu ette Aasia strateegiat, mis peaks sõnastama meie eesmärgid suhtlemisel kiiresti mõjukust koguva maailmajao riikidega.

Suurem osa Eesti ettevõtteid tegutseb lähiriikides, Eestist ligikaudu 1000 kilomeetri raadiuses. Niisamuti on 70 protsenti Eestisse tehtud välisinvesteeringutest tulnud Soomest ja Rootsist.
Kuigi Eesti ettevõtete põhiturud on meie regioonis, siis eduvõimalused lähedastel turgudel muutuvad pikaajaliselt keerulisemateks, seisab majandusministeeriumi Aasia strateegi arutelupaberis.

Euroopa kui aeglase kasvuga ja küllastunud turg pakub järgmisel kümnendil kindlasti paindlike Eesti ettevõtete jaoks häid võimalusi, kuid võime toimida tugeva kasvumootorina on piiratud.
Sama arutelupaber ütleb, et majandussidemete parandamine «tõusva Aasiaga» on Eestile aina tähtsam. Eesti sihib ennekõike Ida- ja Lõuna-Aasia riike. Kesk-Aasia ja araabia maad ei ole programmi fookus.

Arutelupaberis nenditakse, et kogu maailma majanduse raskuskese on pöördumas Aasiasse, Euroopa arengut pärsib võlakriis ning Eestil on tähtis olla osaline globaalsetes, kontinentidevahelistes väärtusahelates.

Eesti ettevõtete Aasia edulugudest on vahest kõige tuntum Liviko, kel on Jaapanis osalus ettevõttes, et jookide eksporti kindlustada. Viimase suure kriisi ajal oli Jaapan Livikole stabiilsemaid eksporditurge, samuti aitab Eesti jookide edu tagada ozeki Baruto populaarsus.

Kuigi Eesti on tundmatu, siis Baruto kõrval leiab teisigi kummalisi kokkusattumusi. Hiinas jooksis hiljuti üks teleseriaal, mille kangelane, telekuulsus Yan Shouyi tüdines elust Hiinas ja kolis huvitavamasse paika – Eestisse.

Arutelupaber ütleb, et Eesti edu tagamiseks on vaja õppida keeli, juba on mitmes koolis käimas mandariini ja hiina keele õpe. Samuti tuleb tutvustada Aasia riikide kultuuri ja saavutada ajakirjanike püsiv tähelepanu meile esialgu võõrana näiva maailmajao uudiste vastu.

Eesti ootab Aasiast suuri välisinvesteeringuid, lootes, et meist saab Aasia firmadele värav Läänemeremaade ja Euroopa turule. Kuna meil on elektriautode laadimise võrgustik ja hästi arenev masinaehitussektor, siis loodab arutelupaber, et siia võiks tulla näiteks mõni Aasia elektriautode tootja oma tehasega.

Samuti loodab valitsus, et siia õnnestub meelitada mõni Aasia lennufirma, aga ka messikorraldaja. Olulised on ka raudteeühendus Aasiaga ja konteinerlaevaliin.

Arutelupaber ütleb, et meile tuleb meelitada Aasia tudengeid, samuti lihtsustada viisade andmist. Tähtis on ka koostöö naaberriikidega, et koos pakkuda huvitavaid idufirmasid Aasia investeerimisfondidele.

Eesti pikaajaline eesmärk on eksportida Aasiasse sama palju kui sealt impordime. 2009. aasta andmeil oli Eesti eksport Hiina 0,85 protsenti, import Hiinast aga 2 protsenti kogu kaubavahetusest. Jaapanisse eksportisime enam kui sisse vedasime.

Dokumendis märgitakse, et Eesti ettevõtete ekspordi kriitiline eeldus on ühine turundustegevus. Arutelupaber nendib, et Aasia turist jõuab Eestisse alles siis, kui on Eiffeli torni näinud ja Big Beni lööke kuulnud, aga sellest hoolimata loodab Eesti aktiivse turundustegevusega idast tulevate turistide hulki kasvatada.

Eesmärk on, et Aasiast tuleks aastal 2025 Eestisse 200 000 turisti aastas. See on ülimalt ambitsioonikas eesmärk, mis võiks täituda vaid siis, kui Tallinna hakkavad lendama Aasia tšarterlennud. 2010. aastal majutati Eestis pisut enam kui 12 000 Koreast, Hiinast või Jaapanist pärit turisti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles