/nginx/o/2012/05/07/1091060t1h81a5.jpg)
Türgi kaitsevägi eitab ajakirjanduses ilmunud väiteid, justkui kuuluksid nende väljaõppe hulka ka loengud riigipööretest ja valitsuse kukutamisest, kirjutab ajaleht Hürriyet.
Türgi armee eitab riigipöörete õpetamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi armee ei anna mitte mingil sõjaväelise väljaõppe tasemel tunde, mis puudutavad riigipöördeid ja sekkumist valitsuse tegevusse, või mingeid loenguid, mida võiks sellena käsitleda, teatati nädalavahetusel nende kindralstaabist.
Kuigi juba Türgi vabariigi isa Mustafa Kemal Atatürk keelas aastal 1923 Türgi sõjaväelastel poliitikas osalemise, on selles riigis hilisematel kümnenditel armee astunud korduvalt valitsusele vastu. Sõjaväelised riigipöörded leidsid seal aset aastatel 1960, 1971 ja 1980. Aastal 1997 mahitas armee peaminister Necmettin Erbakani ametist kõrvaldamist ning 2007. aastal esitas sõjavägi presidendivalimiste eel avalduse oma huvide kohta.
Türgi sõjavägi on NATO riikide seas USA järel suuruselt teine. Tegevteenistuses on neil 666 576 naist ja meest. Mullu kulus Türgil kaitsekulutusteks 17,5 miljardit dollarit, mis moodustab 2,4 protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust.
Türgi kasutab jätkuvalt ajateenistust, mis kestab sõltuvalt kutsealuste haridustasemest 6-15 kuud. Ajateenistus on kõigile meestele kohustuslik ning paljud firmad ei võta noorte meeste kandidatuure töökohale isegi arvesse enne, kui need on selle läbinud. Kui Türgi mees on kolm aastat järjest välismaal töötanud, on tal õigus erandile ehk saada pärast 10 000 euro suuruse lõivu maksmist ajateenistusest vabastus. Samas on homo- ja biseksuaalidele sõjaväkke minek keelatud.