iDeal kampaania

Armeenia võimupartei võitis parlamendivalimised

Valimisjaoskond Armeenia pealinnas Jerevanis.

FOTO: SCANPIX

Armeenia presidendi Serž Sargsjani Vabariiklik Partei võitis esialgsete tulemuste kohaselt eile peetud parlamendivalimised, mida nähti testina endise nõukogude liiduvabariigi haprale demokraatiale.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad kiitsid valimisprotsessi kui võistluslikku, ent ütlesid, et seda õõnestas terve sari ebademokraatlikke puudusi, kaasa arvatud valijate survestamine ning ebaadekvaatne kaebuste esitamise protsess.

Kui kõik valimistel antud hääled olid loetud, pälvis Vabariiklik Partei 44,05 protsenti häältest, teatas keskvalimiskomisjon.

Teiseks tuli 30,2 protsendi häältega Vabariikliku Partei peamine partner eelmisest koalitsioonivalitsusest, ent valimiste äge konkurent Õitsev Armeenia, mida juhib miljonärist ärimees Gagik Tsarukjan.

Neist jääb kaugele maha opositsiooniliidri Levon Ter-Petrosjani juhitav Armeenia Rahvuskongress 7,1 protsendi häältega.

Seadusandlikusse kogusse pääses veel kolm erakonda – Pärand, Armeenia Revolutsiooniline Liit (Dašnaktsutiun) ning Seaduse Võim – mis kogusid veidi üle viie protsendi häältest.

Armeenia liidrid lubasid kõigi aegade õiglasemaid valimisi, üritades vältida protestide kordumist, mis lõppesid kokkupõrgetega märulipolitsei ja opositsiooni poolehoidjate vahel pärast 2008. aasta vaidlusaluseid valimisi, mis nõudsid kümne inimese elu.

«Armeenia on ära teeninud tunnustuse oma valimisreformide ning avatud ja rahumeelse kampaaniakeskkonna eest, ent seekordse kampaania käigus ei täitnud mitu osalejat korduvalt seadust ning valimiskomisjon ei suutnud liiga sageli seaduse täitmist kindlustada,» ütles OSCE vaatlusmissioon.

«Selle tulemusena ei austatud alati rahvusvahelisi kohustusi, mille Armeenia on vabatahtlikult endale võtnud,» seisis avalduses.

Vaatlusmissioon ütles, et kogunemiste ja eneseväljenduse vabadust üldiselt kampaania käigus austati, ent avalikkuse usaldus valimisprotsessi on «suure mure allikas».

Samuti viidati, et valijate survestamine ning ebaadekvaatne kaebuste esitamise protsess loovad «ebavõrdse mänguvälja».

Kohalik meedia teatas väidetavatest rikkumistest valimispäeval, mille seas oli valijate äraostmine – probleem, mis on määrinud Armeenia eelmisi valimisi. Samas pole selge, kui ulatuslike rikkumistega tegemist on.

Ent vaatlejate liit, millesse kuuluvad Õitsev Armeenia ja Armeenia Rahvuskongress, on juba väljendanud «kahtlusi valimisprotsessi legitiimsuse üle».

Ter-Petrosjani blokk, mis juhtis proteste 2008. aasta väidetavate pettuste vastu, mis lõppesid vägivaldselt, kinnitas, et korraldab Jerevanis homme õhtul massilise protestimeeleavalduse.

Valimiskampaania 3,3 miljoni elanikuga riigis keskendus peamiselt töötuse, vaesuse ja emigratsiooni küsimustele, mitte Armeenia pikaajalistele poliitilistele vaidlustele naabrite Türgi ja Aserbaidžaaniga.

Vaesunud Armeenia on kannatanud majanduslikult selle tõttu, et piir mõlema riigiga on suletud.

Aserbaidžaaniga pole pärast 1990. aastate sõda Mägi-Karabahhi regiooni pärast sõlmitud lõplikku rahulepingut, ning piki rindejoont puhkevad sageli tulevahetused.

Jõupingutused taastada diplomaatilised suhted Türgiga, mis oleksid lõpetanud aastakümneid kestnud vaenu armeenlaste genotsiidi pärast Osmani impeeriumi ajal, on samuti külmutatud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles