Läti president: Teise maailmasõja lõppu võiks tähistada ühel päeval

Punaarmee veteran 2009. aasta 9. mail asetamas lilli Riias asuva Teise maailmasõja monumendi jalamile. Foto: SCANPIX

Läti presidendi Andris Bērziņši sõnul võiks Teise maailmasõja lõppu tähistada tulevikus ainult 8. mail.

Bērziņši sõnul on igas sõjas võitjad ja kaotajad, kuid viimasest maailmasõjast on tema hinnangul möödud piisavalt palju aega, et eriarvamused ületada. Riigipea kinnitas Läti Raadiole, et 8. mai võiks tulevikus ühendada kogu rahvast, mitte seda lõhestada, vahendas lõunanaabrite uudisteagentuur LETA.

«Kõik teavad, miks on kaks erinevat päeva, kuid ma usun, et mälestusüritused nii 8. mail kui ka 9. mail on osa üleminekuprotsessist ning see muutub aja möödudes,» märkis Bērziņš.

Kui Euroopa riigid meenutavad Teise maailmasõja Euroopa-lahingute lõppu täna, siis Venemaa tähistab NSV Liidu Suures Isamaasõjas saavutatud võitu natsionaalsotsialistliku Saksamaa üle homme.

Saksamaa kirjutas kapituleerumisdokumendile alla kaks korda. Esimene kord 7. mai öösel veidi enne kella kolme Kesk-Euroopa aja järgi, kui Saksa sõjavägede ülemjuhataja kindralooberst Alfred Jodl kirjutas alla tingimusteta kapitulatsiooniaktile USA kindrali Dwight Eisenhoweri staabis Prantsusmaal.

NSV Liidu diktaator Jossif Stalin polnud asjade käiguga aga rahul ja tema nõudel nimetati 7. mai dokument esialgseks kapitulatsiooniaktiks. Teine kapitulatsiooniakt kirjutati alla Berliini lähistel asuvas Karlshorsti villas 8. mail kella 23 paiku Kesk-Euroopa aja järgi, kui Moskvas näitas kell uut päeva ehk 9. maid.

2004. aasta novembris võttis ÜRO peaassamblee vastu Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta resolutsiooni, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks.

Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.