/nginx/o/2009/02/17/135845t1h8310.jpg)
Prantsuse kaitseminister ütles teisipäeval, et Atlandi ookeanis kokku põrganud tuumaallveelaevade meeskonnad ei saanud vahejuhtumi hetkel asjaoludest aru, sest aluste liikumine on sedavõrd märkamatu ja salajane.
Tuumaallveelaevad ei märganudki omavahelist kokkupõrget
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need allveelaevad on märkamatud, nad teevad vähem häält kui krevett,» ütles Hervé Morin vastuseks küsimusele, kuidas tehniliselt nii täiuslikud alused võisid Atlandi avarustes kokku põrgata.
Suurbritannia allveelaev Vanguard ja Prantsuse alus Le Triomphant kuuluvad mõlemad SSBN-allveelaevade viimase põlvkonna hulka ning on spetsiaalselt märkamatuks projekteeritud ja liiguvad hääletult, et ootamatult rünnata.
Tuumaallveelaevade kokkupõrge toimus veebruaris, kummagi aluse relvastus kannatada ei saanud ja tuumaohtu ei olnud, ütles eile Briti mereväe ülem lordadmiral Jonathon Band ajakirjanduse teateid kinnitades.
Kahe riigi ülimoodsate alustega juhtunud tavatu õnnetus tõstatas küsimuse, kas ei peaks liitlased oma patrullimist paremini kooskõlastama ja kas Prantsusmaa naasmine NATO juhtstruktuuridesse võiks säärast ohtu tulevikus vähendada.
Kaitseametnikud ütlesid aga, et tuumaallveelaevade liikumine on riigisaladus ning tihedama koostöö ettepanek puudutaks väga tundlikku teemat.
Tundmatuks jääda soovinud Prantsuse mereväeametnikud ütlesid, et tavaliste allveelaevade patrullimistsoone kooskõlastatakse liitlastega, kuid tuumaallveelaevade kohta see ei kehti.
NATO Brüsseli peakorteris töötab kümnete riikide sõjaväelasi ja ametnikke ning julgeolekulekkeid peetakse seal väga tõenäoliseks, mistõttu ei kiputa kõige suuremaid saladusi liitlastega jagama.
Prantsuse ohvitseri sõnul on tuumaheidutusvahendid puhtalt riigi enda asi ja teistega seda ei arutata.
Morin andis teisipäevases teleusutluses mõista, et Suurbritanniaga on võimalik koostöö patrulltsoonide ülevaatamiseks, kuid president Nicolas Sarkozy on varem öelnud, et NATO sõjalistesse juhtstruktuuridesse naasmine ei puuduta riigi sõltumatut tuumaarsenali.
Kahe allveelaeva kokkupõrge oli nii ebatõenäoline sündmus, et meeskond ei saanud esialgu aru, mis toimus, rääkis Morin.
«Niipea kui õnnetus toimus, tuli allveelaeva komandör pinnale ja ütles, et me oleme millegagi kokku põrganud. Ma arvan, et see oli konteiner, nii et me suundume tagasi Bresti,» jutustas Morin telekanalil Canal Plus.
«Kui me siis brittidele juhtunust teatasime, siis ka nemad olid just oma komandörilt kuulnud, et on mingi probleem, ütlesid nad, et ka neil oli probleem.»
«Britid tulid meie allveelaeva inspekteerima ja jõudsid järeldusele, et kahe allveelaeva vahel juhtus midagi.»
Kokkupõrge toimus 4. veebruaril. Briti ajakirjanduse teatel said mõlemad laevad kokkupõrkes tõsiselt kannatada ja pidid naasma sadamasse.
Mõlemad laevad on 150 meetrit pikad ning nende pardal võib olla kuni 48 tuumalõhkepead maksimaalselt 16 raketil. Õnnetuse hetkel viibis alustel kokku 250 meremeest. Meedia andmetel tekkis laevadele küll kahju, kuid mitte lekkeid.