USA luurejuht algatas juurdluse nurjatud Al-Qaeda rünnaku lekke kohta

USA luurejuht James Clapper Foto: SCANPIX

USA riiklik luurejuht James Clapper andis korralduse algatada juurdlus seoses meediasse lekkinud teabega, mis paljastas, kuidas Luure Keskagentuur (CIA) nurjas Al-Qaeda pommirünnaku kava terrorivõrgustikku imbunud spiooni abiga.

Sisejuurdlus viiakse läbi kõigis 16 luureteenistuses, ütles kõrge ametnik eile.

Eelnevalt olid rahvaesindajad tauninud leket, öeldes, et taolised paljastused võivad seada ohtu ülimalt salajase luuretöö.

«Tegemist on juurdlusega, kas kuskil esines salastatud teabe volitamata paljastusi,» ütles AFP-le anonüümsust palunud tippluureametnik.

Varemgi lekete peale raevukalt reageerinud Clapperi juurdluse alla ei käi Valge Maja ametnikud ja Riikliku Julgeolekunõukogu liikmed.

Nurjatud pommirünnaku olulised üksikasjad ilmusid USA meediasse vaid mõni tund pärast droonirünnakut kõrge Al-Qaeda komandöri vastu ning ajal, mil Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agendid uurisid lõhkeainet, mis pidanuks lõhkama Ühendriikidesse suunduva reisilennuki.

«Ma leian, et taolised lekked ei pidanuks aset leidma,» ütles senati luurekomitee esinaine Dianne Feinstein teisipäeval ajakirjanikele. «Operatsioon oli alles käimas ning ma arvan, et leket käsitletakse kui väga tõsist.»

Demokraadist California osariigi senaator Feinstein lubas juhtunu osas algatada kongressijuurdluse, mida toetasid ka tema vabariiklastest kolleegid.

«Kui juhtub midagi halba seepärast, et leke toimus liiga vara, siis see on katastroof ning samuti ka kuritegu,» ütles uudistekanalile CNN Michigani osariigi vabariiklasest rahvasaadik Mike Rogers, kes on esindajatekoja luurekomitee esimees.

Ohtliku ja riskantse intriigi ning salastatuse lugu võinuks olla mõne Hollywoodi põneviku stsenaarium, mis polnud meeltmööda leketest raevunud kongresmenidele ja luureametnikele.

Üha enam hoogu koguva valimiskampaania ajal nägid Rogers ja vabariiklastest kongresmenid lekke taga poliitilisi motiive, mis aitaksid president Barack Obama kuvandit paremas valguses näidata.

Vabariiklased on juba praegu süüdistanud Valget Maja oluliste meediasündmuste valimisvankri ette rakendamises, neist kõige väljapaistvam on Osama bin Ladeni surmaga lõppenud erioperatsiooni aastapäeva tähistamine mai alguses.

Uudise USA ja võõrriikide luureteenistuste õnnestunud operatsioonist, millega nurjati Al-Qaeda Jeemeni-haru rünnakukava, avaldas esimesena uudisteagentuur Associated Press esmaspäeval, vaatamata luureringkondade keelitamisele teateid veel mitu päeva vaka all hoida.

Muu Ameerika meedia, kaasa arvatud uudistekanal ABC News ja päevaleht New York Times, teatasid üleeile, et kava nurjaja oli spioon, kes pakkus end vabatahtlikuna enesetapurünnakut läbi viima ning andis lõhkeaine üle USA luureteenistusele.

Väidetav topeltagent veetis nädalaid Araabia Poolsaare Al-Qaeda (AQAP) väljaõppelaagris ning kogus olulist teavet, mis edastati ameeriklastele. CIA korraldas pühapäeval teabele tuginedes rünnaku kõrge Jeemeni alqaedalase vastu, selgus meediateadetest.

Õhurünnakus hukkus Fahd al-Quso, kes oli tagaotsitav seoses 2000. aasta pommirünnakuga USA sõjalaeva USS Cole vastu Jeemenis.

Valge Maja ja CIA pressiesindajad keeldusid lekkinud üksikasju avalikult kommenteerimast, öeldes, et juhtumi üksikasjad on endiselt ebaselged.

USA liitlased on niigi olnud üha ettevaatlikumad salajase teabe jagamisel Ühendriikidega pärast WikiLeaksi skandaale, mis paljastasid USA diplomaatilist posti.

Nädala alguse lekked õõnestavad Washingtoni usaldusväärsust veelgi USA-ga koostööd tegevate luureagentuuride silmis, ütles CIA endine ametnik Bruce Riedel, kes praegu töötab mõttekojas Brookings Institution. Tema sõnul vähendavad taolised lekked võõrriikide luureagentuuride soovi teha Washingtoniga koostööd, sest «me ei suuda saladusi hoida».