«Süüria on Liibüast palju keerulisem juhtum,» ütles täna Tallinnas esinenud Rootsi välisminister Carl Bildt.
Carl Bildt Tallinnas: Süüria on Liibüast palju keerulisem juhtum
12. mai 2012, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria pärast muret tundvad riigid aga juba sekkumisfaasis, mille üheks näiteks on ka sanktsioonide rakendamine, sõnas Lennart Meri konverentsi paneeldiskussioonist «Kas Süüriat on võimalik päästa?» osa võtnud Bildt.
Suurbritannia endine julgeoleku ja terrorismiga võitlemise minister Pauline Neville-Jones nõustus Bildtiga, et Süüria olukord pole võrreldav Liibüa omaga. «Režiim on oma rahva vastu korduvalt vägivalda kasutanud. Kui me sekkume, satume täielikku sõtta,» sõnas ta.
Siiski peab Neville-Jones’i hinnangul hakkama mõtlema sõjalisele sekkumisele, kuigi ta tõi ka välja, et tegemist on raske otsusega. «Koheselt hakkaks sõda mõjutama Euroopa majanduskriisi, naftahinnad tõuseksid lakke,» tõi ta mõned näited.
Samuti paneelist osa võtnud Türgi suursaadiku Ömer Önhoni sõnul pole Süüria režiimil tegelikult soovi kriisi lõpetada, selle asemel otsib president Bashar al-Assad oma võimule uut vormi, et riiki edasi valitseda. «Selleks on aga minu meelest juba liiga hilja,» sõnas Önhon.
Önhoni hinnangul käitus Süüria režiim revolutsiooni alguses väga rumalalt. «Enne seda, kui märtsis hakkasid asjad juhtuma (siis toimus Daraa linnas 100 000 osavõtjaga meeleavaldus ja protestilaine levis ka teistesse linnadesse -toim), kohtus kuu aega varem Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan Süüria presidendi Bashar al-Assadiga ja ütles talle, et regioonis on midagi toimumas ning Assad peaks midagi ette võtma,» sõnas Önhon.
«Märtsis alanud demonstratsioonidel oli opositsiooni nõuded lihtsad ja puhtsüdamlikud, režiim aga ei käitunud targalt. Režiim tegi liiga vähe muutusi liiga hilja,» ütles Önhon. Ta möönis, et mõningad muutused küll riigid toimusid, näiteks muudeti põhiseadust, kuid tegelikku mõtet seal taga ei olnud. «Need nägid paberil head välja, kuid tegelikult polnud neil mingit sisu,» sõnas Önhon.
Önhoni hinnangul on Süürias praegu kolm gruppi: režiimivastased, režiimipooldajad ja inimesed, kes on nende kahe vahel – neid häirivad režiimi teod, kuid nad kardavad, mis saab riigist edasi, kui režiim juhtub langema.
«Režiim toitubki nendest hirmudest. Üks argument, mida Assad kasutab, on see, et alternatiivi tegelikult polegi,» ütles Önhon.
Ta lisas ka, et Türgi soovib Süüria olukorrale poliitilist lahendust, kuna sõjaline sekkumine pole eelnevatel kogemustel näidanud meeldivaid tulemusi. «Me ei saa jääda pimedaks ja kurdiks Süürias toimuvale. Kõik, mis Süürias toimub, mõjutab ka meid,» ütles Önhon.
Vägivalla eest on kodumaalt põgenenud kümneid tuhandeid inimesi, naaberriik Türgi on praegu vastu võtnud juba ligi 23 000 Süüria põgenikku. Kui aga näiteks seni sanktsioonide abil Süüriat korrale kutsuda püüdnud riigid otsustaksid sõjalise sekkumise kasuks, kasvaks juba põgenike hulk tunduvalt.