/nginx/o/2012/05/13/1102294t1h928f.jpg)
Rootsis tekitas küsitavusi ühe piirkonna ja moslemi kogukonna vahel sõlmitud leping, mis muuhulgas lubab moslemist õppuritel loobuda ööbimisega klassiekskursioonidest ning lubab tüdrukutel riietega duši alla minna.
Rootsis tekkis pahameel moslemiõpilastele tehtud eranditest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mu esimene reaktsioon oli täielik šokk, kuidas koolid möödaminnes sunnivad lapsi suurema eraldatuse ja sotsiaalse tõrjutuse suunas,» vahendab The Local naiste ja inimõiguste aktivisti Bahareh Anderssoni kirjutist Rootsi meedias.
Naise arvamus oli ajendatud Jönköpingi kommuuni haridusametnike ja kohaliku moslemi kogukonna vahel sõlmitud kokkuleppest, mis tagab moslemi lastele erikohtlemise piirkonnakoolides. «See ei sisalda ainult toidule tehtavaid erandeid, vaid erisusi tehakse ka inimõiguste osas. Lapsed õpivad varases eas, et sooline segregatsioon on midagi täiesti normaalset ning armastus ilma abieluta on patt ja midagi ebanormaalset,» kirjutas Andresson. «Miks tahavad inimesed, et immigrantide lapsi kasvatatakse keskaegsete väärtuste järgi?»
Andressoni sõnavõtu peale teavitas mittetulundusühing, mis tegeleb sisserändajatest naiste teavitamisega nende õigustest, Jönköpingi juhtumist riikliku haridusametit. MTÜ hinnangul piirab sõlmitud leping õpilaste valikuid.
Viieleheline kokkulepe koostati esmakordselt 1994. aastal ja on seejärel iga viie aasta järel üle vaadatud. Suuremad muudatused, mis viidi sisse 2011. aasta juunis, puudutavad ramadani ning seda, kuidas piirkonnakoolides tuleks käituda usupühade ajal.
Jönköpingi haridusameti juhi Stephan Rappi kinnitusel on dokumendi seitse põhipunkti jäänud sisuliselt samaks selle sõlmimise ajast alates. Teiste seas lubab lepe, et moslemi tüdrukud võivad pärast kehalist kasvatust pesta end aluspesus ja õppurid võivad loobuda ööbimistega õppereisidest või klassiekskursioonidest. Samuti ei pea õppurid ramadani ajal osalema kehalise kasvatuse tundides ning moslemi kogukonna esindajatele on antud õigus külastada koolisööklat, et jälgida toiduvalmistamist.
Rapp tunnistas, et dokumendis esitatud sätted pakuvad moslemiõpilastele erikohtlemist. «Jah, ja me suhtume sellesse väga tõsiselt,» ütles haridusjuht ning lisas, et järgmisel nädalal vaadatakse see dokument üle. Mehe sõnul vaadatakse hoolikalt üle, et tagada selle vastavus Rootsi seadustele.
Mitmed organisatsioonid aga juhivad Rootsi haridusametnike tähelepanu sellele, et selline lepe seadustab vägivalla ja rõhumise moslemi laste üle.
«Koolid pakuvad neile lastele tihti väikest hingetõmbe võimalust. Me kohtume lastega, kelle sõnul saavad nad koolis puhata ja hinge tõmmata. Seal ei ole isa, nõbu või venda, kes neid kontrolliks,» ütles sisserändajate naiste teavitamisega tegeleva MTÜ juht Sara Mohammad.
«Kool peaks olema neutraalne keskkond, kus välditakse nende kontrollimist. Lapsed ei ole sündinud religioossete väärtustega, pigem on tegu vanemate traditsiooniliste veendumustega, mida sunnitakse lastele peale. Koolid ja omavalitsused ei peaks sellele kaasa aitama,» leidis Mohammad.