Jaapani peaminister Taro Aso ja Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev üritasid leida lahendust Põhjaterritooriumi ehk Lõuna-Kuriili saari puudutavale küsimusele.
Jaapan ja Venemaa lubasid saaretüli lahendada
18. veebruar 2009, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese Jaapani valitsusjuhina pärast Teise maailmasõja lõppemist külastas Aso Sahhalini saart, mis on juba 60 aastat takistanud kahe riigi vahelise rahulepingu sõlmimist, teatas BBC News.
Aso ja Medvedev kohtusid Venemaa riikliku gaasiettevõtte Gazpromi veeldatud maagaasi töötlemistehases, mis on oluline ka Jaapani jaoks, sest veeldatud maagaas on Lähis-Ida energiatarnete ebastabiilsuse tõttu strateegiline impordiartikkel.
Pärast kohtumist kinnitas Aso ajakirjanikele, et riigid otsivad küsimuse lahendamisel uut lähenemisnurka. Jaapani valitsusallikate kinnitusel Tokyo positsioon territoriaalvaidluste üle peetavatel läbirääkimistel siiski ei muutu.
Aso sõnul lubas Medvedev läbirääkimisprotsessi kiirendada, et küsimuse lahendamine ei jääks tulevaste põlvede hooleks.
Kohtumisel lepiti kokku ka Venemaa peaministri Vladimir Putin külaskäigu üksikasjades, kes sõidab Jaapanisse mais, vahendas AFP. Aso rõhutas ka strateegiliste sidemete tugevdamist Venemaaga, mis tema kinnitusel on riigi jaoks oluline partner.
Jaapan ja Venemaa pole pärast Teist maailmasõda suutnud sõlmida mõlemat osapoolt rahuldavat rahulepingut, mis lõpetaks senini lahendust ootava territooriaalvaidluse nelja saare üle, mida Venemaal tuntakse Lõuna-Kuriilidena ja Jaapanis Põhjaterritooriumina.
1855. aastal sõlmitud Shimoda lepingu järgi tunnustas Venemaa Habomai, Šikotani, Kunaširi ja Etorofu saari Jaapani osana. 1904. aastal puhkenud Jaapani ja Venemaa vahelise sõja tulemusena sai Jaapan endale ka Lõuna-Sahhalini.
Teise maailmasõja käigus kuulutas NSV Liit 1945. aasta aprillis Jaapanile sõja ja okupeeris Lõuna-Kuriili saared, mis avasid NSV Liidule hea väljapääsu ookeanile ja kaitsesid riiki võimaliku Jaapani rünnaku eest.
Kuigi 1956. aastal sõlmisid NSV Liit ja Jaapan diplomaatilised suhted, kirjutati Moskvas alla vaid ühisdeklaratsioon ja rahulepingut ei sõlmitud, sest Jaapan nõudis NSV Liidult jätkuvalt tagasi kõiki nelja saart, kuid kommunistlik impeerium oli nõus loobuma vaid Habomai ja Šikotani saartest.
Jaapan on seisukohal, et vaidlusalused saared pole enne 1945. aastat kunagi Venemaale kuulunud ja NSV Liit okupeeris saared ebaseaduslikult. Venemaa pole nõus aga saartest loobuma, mistõttu ei nõustu Tokyo allkirjastama ka rahulepingut.