/nginx/o/2011/10/21/801296t1he31f.jpg)
Hispaania valitsus lükkas tagasi Baski äärmusrühmituse ETA pakkumise alustada läbirääkimisi, nõudes rühmituse tingimusteta laiali minemist.
Hispaania valitsus ETAga kõnelusi ei pea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu oktoobris relvavõitluse lõpetamisest teatanud ETA tegi nii Hispaania kui ka Prantsusmaa valitsusele ettepaneku otsekõnelusteks. Ei Madrid ega Pariis pole siiani nõustunud rühmitusega kõnelusi pidama, vahendas uudisteagentuur AFP.
«Mingeid poliitilisi läbirääkimisi pole olnud ega tule,» rõhutas Hispaania siseminister Jorge Fernández Díaz, kelle sõnul ei anta vanglakaristust kandvatele ETA võitlejatele ka amnestiat.
Oma rohkem kui 40 aastat kestnud vägivaldses iseseisvuskampaanias on ETA sihtinud peamiselt sõjaväeüksusi ja iseseisva Baskimaa poliitilisi oponente. Liikumist on viimastel aastatel kõvasti maha surutud ja rühmituse jõud on tõsiselt nõrgenenud.
Võimude sõnul vastutab Hispaaniast lahkulöömist ja baskidele iseseisvat kodumaad nõudev ETA rohkem kui 830 inimese tapmise eest.
Vastupanuliikumine sai alguse 1959. aastal, kui baski tudengid hakkasid vastu Franco diktaatorivõimule, mis keelas baski keeles kõnelemise, ahistas baski kultuuri ja piinas rahvuslastest poliitikuid. Tänapäeval on Baski piirkonnal märkimisväärne autonoomia, sealjuures ka oma parlament, politsei, haridussüsteem ja maksud.