/nginx/o/2008/04/25/35804t1he7a7.jpg)
Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana kohtus täna esimest korda Valgevene autoritaarse presidendi Aljaksandr Lukašenkaga, milles võib näha märke sulast ELi ja Minski suhetes.
Solana kohtus esimest korda Valgevene liidriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lukašenkat on juba aastaid kritiseeritud opositsiooni mahasurumise pärast ning USA on tema režiimi nimetanud isegi Euroopa viimaseks diktatuuriks, ent viimastel kuudel on karmikäeline liider üritanud teha algatusi suhete soojendamiseks läänega, vahendas AFP.
«Selle kohtumise peamine eesmärk on öelda isiklikult, et me oleme valmis lähedasteks, usaldusväärseteks suheteks meie riigi ja Euroopa Liidu vahel,» kinnitas Lukašenka täna ka Solanale, kui nende kohtumine algas.
«Ma pooldan otsekohest ja ausat poliitikat. Isegi siis, kui olukord on kibe, räägime me tõde sellest, mida me saame ja mida me ei saa teha,» lisas vuntsidega endine kolhoosijuht oma külalisele. «Suhete arenguga ei tohiks kaubelda.»
Solana omakorda kutsus samuti üles normaalsete suhete arendamisele Euroopa Liidu ja Valgevene vahel, teatas euroliidu eesistuja.
Lukašenka on valitsenud kümne miljoni elanikuga endist Nõukogude vabariiki 1994. aastast alates ja teeb nüüd väidetavalt ettevaatlikke katseid avada rohkem ühiskonda, palkas endale muu hulgas läänest avalike suhete kujundaja ning alustas ettevaatlikke majandusreforme.
Lisaks vabastati mullu vanglast ka autoritaarse presidendi juhtivad oponendid, nende seas endine presidendikandidaat Aljaksandr Kozulin ja endine parlamendiliige Andrei Klimov.
Euroopa Liidu välisministrid peatasid vastutasuks sügisel Lukašenkale ja tema lähikonnale kehtestatud reisikeelu, et julgustada sellega demokraatia edendamist lähenevate valimiste eel.
Solana kohtus täna enne riigipead ka Valgevene opositsioonijuhi Aljaksandr Milinkevitšiga, kellele anti kolme aasta eest Euroopa Parlamendi inimõiguspreemia - Sahharovi auhind. Tema toetas samuti suhete lahtisulatamist
«Dialoogi taasalustamine on ajalooline võimalus Valgevenele ja tähtis samm Euroopale,» kinnitas Milinkevitš. «Kuid kui kaugele on liberaliseerimise teel Valgevene võimud valmis edasi minema? Nad on valmis arenguks majanduses, kuid mitte poliitikas?» küsis liikumise Za Svobodu (Vabaduse nimel) liider.
ELi välispoliitika juht oli enne Brüsselist teele asumist teatanud, et tema sõnumiks on soov läheneda sellele riigile, kuid Valgevene võimud peavad tegema tähtsaid otsuseid, mida saadaks vastutustunne kõigis valdkondades.
Lukašenka režiimi laveerimine kahe poole vahel meeldib märksa vähem tema traditsioonilistele liitlastele Moskvas ning alles hiljuti võeti seal halva üllatusena vastu Valgevene kriitika ühise julgeolekuplaani suhtes, märkis AFP.
Valgevene võiks demokraatlikule teele asumise korral pääseda ka uude ELi idapartnerlusprogrammi, mis on loomisel endiste Nõukogude vabariikide jaoks Euroopas ja peaks hõlmama Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukraina.
Esialgu sellest klubist, mis ametlikult avatakse mais, praegu Valgevenet veel ei leia. «Me ei taha jätta muljet, nagu meil oleks võimalus joosta vaid ühele poole... ja petta eurooplasi,» märkis Lukašenka täna.