USA kaitsetööstushiid toodab NATO jaoks luuresüsteemi

Mehitamata Black Hawk lennuk

FOTO: SCANPIX

USA kaitsetööstushiid Northrop Grumman sõlmis eile 1,7 miljardi USA dollari suuruse lepingu NATO-ga, mis tellis ettevõttelt luure- ja jälgimissüsteemi AGS (Alliance Ground Surveillance) koos viie mehitamata Global Hawk lennukiga.

Uute droonide ostjateks on 13 NATO riiki: Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Norra, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja USA. Lennukeid hakkavad kasutama kõik liitlasriigid, kes aitavad kanda ka nende opereerimise kulusid. Prantsusmaa ja Suurbritannia panustavad drooniprogrammi oma luurelennukitega.

Northropi tegevjuht Wes Bush allkirjastas lepingu NATO tippkohtumisel Chicagos, kus kohal viibisid olid ka lepingus osalevate Euroopa ettevõtete juhid ja alliansi 28 kaitseministrit.

Uut süsteemi kavatsetakse kasutada NATO missioonidel mitmete erinevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas näiteks maavägede toetuseks ja kaitseks, piirialade ja territoriaalvete valveks, terrorismivastases võitluses, rahutagamisoperatsioonidel ja ka informatsiooni kogumiseks looduskatastroofide puhul.

NATO luureametniku Otfried Wohllebeni sõnul teeb leping kõrgtasemel sõjatehnika võimalused kättesaadavaks kõigile liikmesmaadele ja on suureks abiks liitlasvägedele kõikjal maailmas.

USA president Barack Obama võõrustab alliansi liidreid oma kodulinnas Chicagos, tippkohtumisel püütakse muu hulgas saavutada kinnitust NATO ühtsele nägemusele järk-järguliseks lahkumiseks 2014. aasta lõpuks ning abi osutamiseks Afganistanile julgeolekuvastutuse ülevõtmisel.

Eesti kaitseministeeriumi pressiesindaja seletas aasta alguses BNS-ile, et drooniprogrammi väljaarendamise kogumaksumuseks hinnatakse orienteeruvalt 1,3 miljardit eurot, Eesti osa programmi käivitamisel on 2,47 miljonit eurot.

Eesti maksab oma osa, mis on umbes 0,018 protsenti hanke mahust osadena aastaks 2017, pärast seda hakkab Eesti osalema droonide iga-aastase käigushoidmise kulude katmisest umbes 100 000 euroga aastas. Programm saavutab täieliku tegutsemisvõime aastal 2017.

«Arvestades seda, et Eesti 2012. aasta kaitse-eelarve on 360 miljonit eurot, on tegemist Eesti jaoks mikroskoopiliste summadega, mille eest saame vastu maailmatasemel luurevõime,» sõnas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

Programm annab NATO-le senisest tunduvalt parema võime koguda sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks vajalikku luureinfot ning samas ka jälgida alliansi piiride läheduses toimuvat. Kuimet märkis, et programm tagab NATO-le uuel tasemel luurevõime.

«Kui NATO peaks vajadusel alustama kollektiivkaitseoperatsiooni Eesti julgeoleku tagamiseks või meie piirkonnas on küpsemas mõni tõsisem kriis, siis ilmuvad need droonid vajadusel ka meie taevasse,» ütles ta.

Droonid hakkavad alluma NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale, kes juhib kõiki NATO operatsioone. Droonid paigutatakse Sitsiilias Sigonellas asuvasse NATO baasi.

Droonid ostetakse täitmaks Liibüa õhusõjas ilmsiks tulnud tühimikku. Liibüa läinudaastaste õhurünnakute läbiviimise koormat kandsid peamiselt Euroopa riigid, kes aga sõltusid suuresti USA droonidest, mis võimaldasid sihtmärke tuvastada ja rünnata.

Tagasi üles