Hiina «puna-aadli» lapsed õpivad USA mainekates ülikoolides

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol Harvardi ülikool
Fotol Harvardi ülikool Foto: SCANPIX

USA ülikoolides õpib aina enam Hiina «puna-aadli» lapsi, samas kui Hiina kommunistidest juhid kritiseerivad USA poliitikat ja elustiili.

Üks sellistest üliõpilastest on Xi Mingze, kelle isa Xi Jinping on Hiina asepresident  ja võimalik uus juht, kirjutab The Washington Post.

2010. – 2011. õppeaastal oli USA ülikoolides välisüliõpilastest enim hiinlasi.

Selle aasta andmetel õpib USAs 157 558 Hiina kodakondsusega inimest.

USA õpilasvahetusega tegeleva organisatsiooni Institute of International Education (IIE) kinnitusel on Hiinast pärit õppurite arv USAs 15 aastaga neljakordistunud.

Meedia tähelepanu on pööratud nüüd Hiinast pärit pimedale inimõigusaktivistile Chen Guangchengile, kes sai stipendiumi New Yorgi ülikooli.

Ta oli pikka aega Hiinas oma kodukohas koduarestis, enne kui tal õnnestus USA saatkonda põgeneda. See juhtum tekitas Hiina ja USA vahel diplomaatilise kriisi.

Lõpuks jõuti kokkuleppele, et ta saab võimaluse Hiinast lahkuda ning alustada õpingutega New Yorgis.

Kui Chen sai USA stipendiumi, siis enamik USAs õppivaid hiinlasi seda ei vaja, kuna nad kuuluvad Hiina eliidi hulka ning neil on raha küllalt.

Harvardi ülikooli toimus hiljuti diskussioon Hiina kommunistliku partei eesmärkides ja seal levivast korruptsioonist. Kuulajate seas oli ka mitu Hiinast pärit tudengit, kellest osa on üsna õpihimulised, teised aga naudivad jõukat elustiili.

Harvardis õpib ka Bo Guagua, kelle isa, Chongqingi eemaldatud parteijuht Bo Xilai ja ema Gu Kailai on politseiuurimise all.

Hiina kommunistidele ei meeldi tegelikult vaid osa ameerika elustiilist. Hiinas juba ammu ei lähtuta kommunismi teooriast, mille kohaselt kõik võrdsed on.

Hiina «puna-aadel» ei saada oma lapsi lihtsalt USAsse õppima, vaid kõige kallimatesse ülikoolidesse.

Ühe hiinlasest üliõpilase semestrimaks Harvardi ülikoolis on 42 000 dollarit. Lisaks veel elamiskulud ning reisid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles