Venemaa võimude suutmatus lahendada ajakirjanike mõrvajuhtumeid näitab riigis valitsevat inimõiguskriisi, kommenteeris meediavabaduse pärast muretsev OSCE tänast kohtu otsust Anna Politkovskaja mõrvas süüdistatute protsessil.
OSCE: meediamõrvad näitavad Venemaal valitsevat inimõiguste kriisi
19. veebruar 2009, 19:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskva ringkonna sõjaväekohus mõistis täna õigeks kolm Politkovskaja mõrvale kaasaaitamises süüdistatud meest, samas kui arvatavat tapjat pole seni üldse tabada suudetud, korraldajaid aga pole isegi identifitseeritud.
«Korraldajaid pole kunagi kohtupinki toodudki. Süüdistatud ei olnud isegi tegelikud tapjad - kas pole siis võimalik neid leida või süüdi mõista,» küsis Miklós Haraszti, kes on ajakirjandusvabaduse esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis.
«See suutmatus kujutab endast inimõiguskriisi,» ütles ta Reutersile antud intervjuus.
Haraszti sõnul pole Moskvas võetud juhtohje meedia kaitsmiseks ega kriminaaljuurdluste hoogustamiseks, samas kui teistes OSCE liikmesmaades on ametnikud ajakirjanike tapmise korral kiiresti tegutsenud, et mõrtsukad kohtu ette tuua ja edasist hirmutamist ära hoida.
«Ei saa olla juttu meediavabadusest riigis, kus toimetajad peavad kartma oma parimate ja eredaimate kolleegide kaotamist enda töö tegemise pärast,» märkis ta. «Ma nimetaks seda organiseeritud terroriks inimeste vastu, kes tegelevad tähtsate küsimustega.»
OSCE kõrge ametnik lisas, et tema arvates peaks valitsus ümber mõtlema, kuidas meediat kohelda.
«Selle käsitlemiseks on valitsuse tasandil palju teid, kui vaid oleks ametlikku tahtmist vaikuse murdmiseks sellel teemal,» tõdes ta. «Sellele inimõiguste kriisile pole ilma murranguta ametlikul tasandil mingit ravimit.»
Harazsti tõdes lõpetuseks, et ehkki ka Venemaa organid on teinud katseid Politkovskaja mõrva uurida, pole see riik institutsionaalselt niisuguseks ülesandeks valmis. «Õigus- ja korrakaitsesüsteem ei suutnud oma tööd teha ning see vajab suurt ümberkorraldust,» leidis ta.