Brasiilia president Dilma Rouseff sai sõjaväelise diktatuuri ajal piinamise ohvriks langemise eest kahjutasu.
Brasiilia president sai piinamise eest kahjutasu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. mai 2012, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rouseff liitus vasakpoolsete geriljadega 16-aastaselt, et võidelda sõjaväelise režiimi vastu, edastab The Telegraph.
24-aastaselt ta tabati ning piinati mitmel korral. Piinajad lootsid, et naine oma kaaslased reedab.
Rouseff oli vangistuses kolm aastat, enne kui ta 1972. aastal vabastati. Riigijuhi kinnitusel ei tapnud ta gerilja eluperioodil mitte kedagi.
Brasiilias lõppes sõjaväeline diktatuur 1985. aastal. Rouseffist sai demokraatlike vaadetega poliitik ning nüüdseks on ta Brasiilia esimene naissoost president.
Riik määras Rouseffile piinamise eest kahjutasu, mis ulatub ligi 20 000 reaalini.
Presidendi esindaja kinnitusel annetab ta selle summa heategevusorganisatsioonile, mis tegeleb kunagi piinamise läbi kannatanutega.
«Brasiilia peab saama teada tõe, ka uus põlvkond väärib tõde. Kuid esmajoones vajavad tõde need, kes kaotasid pereliikmeid ja sõpru ning kelle saatuse kohta ei ole neil midagi teada,» sõnas Rouseff.
Tegemist oli esimese korraga, mil Brasiilias avalikult tunnistati diktaatorlikul perioodil toime pandud inimõiguste rikkumisi.
Kui teistes Lõuna-Ameerika riikides, kus 1960. – 1980. aastateni olid sõjaväelised diktatuurid, on endiste julmurite üle kohut mõistetud, siis Brasiilias ei ole seda kunagi tehtud.
Lisaks Brasiiliale olid sellised diktatuurid veel Argentinas, Paraguays, Uruguays ja Tšiilis.
Brasiilia valitsus on ametlikult tunnistanud 400 isikut, kes diktatuuri ajal kadunuks jäid või surid. Argentinas on neid aga 30 000 ja Tšiilis rohkem kui 3200.