Süüria väed püüdsid eile suurtükitule kattevarjus vallutada tormijooksuga ülestõusnute kantsi Rastanit, selgus teadetest, samas tunnistas Damaskus, et rahvusvahelised sanktsioonid avaldavad teravat mõju ning tagasi astus ka peamise opositsioonijõu juht.
Ülestõusnute Vaba Süüria Armee (FSA) eitas samas, et on seotud liibanoni šiiitidest palverändurite röövimisega. Vahejuhtum on tekitanud palju pingeid Süüria naaberriigis Liibanonis, mis on lõhestunud Damaskuse vastaste ja pooldajate leeridesse.
Esialgu ei ole teateid Rastani ohvrite kohta, ent Londonis baseeruv Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas, et eile hukkus üle riigi vähemalt 15 inimest, nende seas seitse valitsusvägedest deserteerida püüdnud sõdurit.
Vägivalla jätkudes pakkus Venemaa, Süüria üks väheseid liitlasi, oma abi Damaskuse režiimi ja ülestõusnute vaheliste läbirääkimiste vahendajana, pakkudes kõneluste paigaks oma territooriumi.
Vaatluskeskus märkis, et sõdurid püüdsid Rastani vallutada teist korda 10 päeva jooksul, suurtükimürsud langesid linna sagedusega üks minuti kohta.
Ühe aktivisti sõnul kaitsesid FSA võitlejad Rastani sissepääse, ent režiimi väed on saanud tugevdust, sealhulgas ka eliitüksustest Vabariiklikust Kaardiväest.
«Elekter on Rastanist ära võetud ning veetsisterne on mürskudega tulistatud,» ütles Abu Rawan AFP-le. Ta lisas, et suur on ka toidupuudus, kuna turg on suletud ja linna ei ole võimalik tuua toiduaineid lähematest küladest.
Mitu tundi hiljem ütles sama aktivist, et armee pealetung rahunes, kui ÜRO vaatlejad sisenesid Rastani.
Eelmises ebaõnnestunud katses Rastan vallutada 14. mail sai surma 23 sõdurit.
Keskuse teatel on 2011. aasta märtsis alanud režiimivastastest meeleavaldustest saadik tapetud üle 12 600 inimese, neist 1500 pärast ÜRO toetusega vaherahu jõustumist 12. aprillil.