/nginx/o/2009/02/20/137394t1h6160.jpg)
Euroopa Liidu ajalooline suurlaienemine itta on nii majanduslikult kui poliitiliselt osutunud edukaks, kinnitatakse värskes Euroopa Komisjoni raportis, kus tuntakse siiski muret ohu pärast, mida kujutab majanduslangus bloki ühtsusele.
Euroliit peab suurt laienemist edukaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Majanduslikult on laienemine toonud parema elutaseme uutes liikmesmaades, samas luues ekspordi ja investeerimisvõimalusi vanades,» kinnitatakse raportis, mida vahendasid nii AFP kui ka Reuters.
«Laienemine on olnud stabiilsuse ankruks ning demokraatia ja õigusriikluse utsitajaks,» kinnitas ELi soomlasest laienemisvolinik Olli Rehn. «Sellega ulatub rahu ja jõukus peaaegu 500 miljonile inimesele ning kasvanud on meie kaal maailmas.»
Euroopa Liit võttis kümme uut liikmesmaad, millest enamik olid endisest idablokist, vastu üheaegselt 2004. aasta kevadel ning veel kaks 2007. aastal, millega loodi suurim integreeritud majanduspiirkond maailmas, kus valmib 30 protsenti üleilmsest toodangust.
Maailma nüüd tabanud majanduskriis on aga suurendanud mõnes riigis taas protektsionismi ahvatlusi, mis õõnestab euroliidu ühisturgu. «Me ei tohi lasta kriisil varjutada seda vaieldamatut edu.» rõhutas ELi hispaanlasest rahandusvolinik Joaquín Almunia.
Euroopa Liit peab juba märtsi esimesel päeval järjekordse tippkohtumise, kus arutatakse osalt just protektsionismi probleemi, mida ühenduse vaesemad uusliikmed kardavad tärkavat rikkamate partnerite juures, kus võidakse endale lubada miljardite eurode kulutamist oma pankade ja tööstuste päästmiseks.
Sissetulekud inimese kohta on uutes liikmesmaades kümne aasta taguselt 40 protsendilt vanade liikmesmaade keskmisest tõusnud eelmisel aastal juba 52 protsendini ning keskmine majanduskasv viimasel viiel aastal küündinud 5,5 protsendini, kui eelneval viiel aastal oli see 3,5 protsenti keskmiselt.
Samal ajal pole aga oluliselt muutunud vanade liikmesmaade kasvunumbrid. Nüüd on aga idaeurooplased maadlemas üha sügavamaks kujuneva majanduslangusega, samas kui maailma majanduskriis ei jäta puutumata ka läänepoolseid maid. Teiste seas on hätta sattunud ka seni Balti majandustiigriteks peetud Eestit Lätit ja Leedut.