/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/11/18/94587t1h0fb0.jpg)
Venemaal mõrvatud ajakirjaniku Anna Politkovskaja perekond loobus tapmises kahtlustatavaid õigeks mõistnud kohtu otsuse edasi kaebamisest.
Politkovskaja pere loobus edasikaebamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Usaldame vandekohtunikke täielikult ega kavatse nende otsust vaidlustada,» ütles Politkovskaja perekonna advokaat Anna Stavitskaja raadiojaamale Ehho Moskvõ.
Stavitskaja hinnangul ei olnud kaitse neutraalne seisukoht mõrvaprotsessil üle pingutatud. «Meile pole vaja, et pandaks kinni inimesi, keda juurdlus süüdistas. Me tahame, et süüdi mõistetaks need, kes mõrva tegelikult toime panid,» ütles ta.
«Kui uurijad jätkavad Politkovskaja mõrva uurimist nii nagu seni, siis vaevalt saame loota kurjategijate kinnivõtmist,» tõdes advokaat. «See protsess näitas, kuivõrd on uurijad oma tööoskused minetanud, kuivõrd ebaefektiivne on juurdlus.»
Moskva ringkonna sõjaväekohus mõistis eelmisel neljapäeval õigeks kõik kolm Politkovskaja mõrvale kaasaaitamises süüdistatud meest.
Kohtu vandemehed leidsid, et tšetšeeni vennad Džabrail ja Ibragim Mahmudov ei olnud mõrva kaasosalised ning endine militsionäär Sergei Hadžikurbatov ei organiseerinud kuritegu. Samuti sai õigeksmõistva otsuse endine julgeolekutöötaja Pavel Rjaguzov.
Tuginedes vandekohtunike otsusele, mõistis sõjaväekohus kõik Politkovskaja mõrvaga seoses süüdistatud õigeks. Peale selle jättis kohus rahuldamata Politkovskaja perekonna tsiviilhagi kaebealustelt 10 miljoni rubla suuruse hüvitise sissenõudmiseks.
Prokurörid teatasid pärast otsuse väljakuulutamist, et kavatsevad selle vaidlustada. Moskva sõjaväeringkonna kohus saatis Politkovskaja mõrva toimiku peaprokuratuuri juurdluskomiteele tagasi uuele uurimisele.
Venemaa riigivõimude korruptsiooni ja inimõigusrikkumisi paljastanud uuriv ajakirjanik Anna Politkovskaja lasti oma korteri ukse ees maha 7. oktoobril 2006.
Lääne jaoks näitas järjekordne ajakirjaniku tapmine, et Venemaal on sõnavabadus ohus. Kreml eitas aga seotust mõrvaga, väites, et tegemist oli katsega Venemaad diskrediteerida.