Iiri «ei» enam kõiki ei mõjuta

Eile Põhja-Dublinis fiskaalleppe referendumil osalenud karmeliidi ordu nunnad. Foto: AP/Scanpix

Täna ennelõunaks peaks olema teada, kas Iirimaa valijad kiitsid ELi fiskaalleppe heaks või lükkasid tagasi. Erinevalt Lissaboni leppest sel korral üleeuroopalisest läbikukutamisest rääkida ei saa, sest «ei» mõju peaks puudutama vaid iirlasi.

Viimaste küsitluste järgi oli leppe poolt 60 ja vastu 40 protsenti Iiri valijaist. Nagu märkis eile ka ajaleht Irish Independent, võib tulemust kõvasti mõjutada valimisosalus. Nimelt kipuvad just vastased kindlamini hääletuskastide juurde ilmuma kui poolehoidjad.

Seega võib hääletuselt heakskiit saamata jääda just seetõttu, et osalus jääb väikeseks. Irish Timesi teatel hinnati eeldatavat osalust 50–60 protsendile kõigist 3,1 miljonist valimisõiguslikust iirlasest.

Sama lehega rääkinud 25-aastane majandusdoktorant Robert Ryan ütles, et hääletas lepingu poolt.

«Peavad olema reeglid, mille järgi riigid headel aegadel säästavad ja halbadel aegadel kulutavad,» selgitas ta oma valikut. «On lihtsalt häbiväärne, et meil selliseid reegleid varem olemas polnud. Rahaliidu hoidmine ilma selliste fiskaalreegliteta on keerukas, kuigi nüüd võib olla pisut hilja.»

Hiljuti erivajadustega inimeste abistajana töö kaotanud 41-aastane Julie Lawlor aga tunnistas Irish Timesile, et kavatseb hääletada vastu. «Kui valitsus ütleb, et tee üht asja, siis ma teen vastupidist,» tõotas ta. «Minu sisetunne ütleb, et tuleb hääletada «ei», mistõttu nii ma teengi.»

Koos eilse rahvahääletusega on iirlased alates 2000. aastast ELi lepingute pärast referendumil käinud viis korda. Iiri valijate ette pandud Nice’i ja Lis­saboni leppe lükkasid nad esimesel korral tagasi ning kiitsid heaks teisel korral – pärast dokumendi kosmeetilisi parandusi ja valitsuse rohket teavitustööd.

Eilne referendumiküsimus tähendab iirlaste jaoks tegelikult fiskaallepet puudutava täienduse lisamist Iirimaa põhiseadusesse. Juhul kui iirlased ütlevad «jah», tehaksegi vastav täiendus konstitutsiooni.

Nagu Iiri valitsus sel korral oma rahvale ka korduvalt meenutanud on: fiskaalleppe üle on neil võimalik hääletada vaid korra. Kui nad «ei» ütlevad, siis teist korda neid paluma ei hakata, sest erinevalt varem valijate ees käinud ELi aluslepetest piisab fiskaalleppe jõustumiseks vaid sellest, kui 17 eurotsooni riigist 12 selle ratifitseerib.

Seejärel peaks lepe tuleva aasta 1. jaanuarist jõustuma, kehtides nendes riikides, kes on leppe ratifitseerinud. Leppega liitumata jäänutele tähendab see aga, et Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) neid häda korral ei aidata.

Dublini Trinity kolledži politoloogiaprofessor Michael Marsh märkis AFP-le, et küsimus on keerulisem kui see, et «jah» hääletatakse hirmust ja «ei» vihast hetkeolukorra pärast. «Mõneti usaldatakse valitsuse juttu, et poolt hääletamata jätta oleks rumal,» märkis ta.

Lisaks kõigile 17 eurotsooni riigi valitsusele on nõusoleku leppega liituda andnud ka kaheksa ühisraha mittekasutavad ELi maad. Ainsatena otsustasid kohe kõrvale jääda
Suurbritannia ja Tšehhi.

Leppe on täielikult ratifitseerinud Kreeka, Portugal ja Sloveenia. Lähedal on sellele Rootsi, Taani, Poola ja Läti, kus fiskaalpakt sai eile parlamentide heakskiidu.