Vene president Dmitri Medvedev ja Tadžikistani liider Emomali Rahmon üritasid teisipäeval erimeelsusi ületada, suundudes pärast kahepoolse koostöö elavdamises kokkuleppele jõudmist kalale.
Moskva ja Tadžiki liidrid silusid suhteid kalastusretkel
Rahmoni visiit Venemaale toimub ajal, mil diplomaatilised suhed riikide vahel on halvenenud, ning mil USA üritab saavutada Tadžikistanilt toetust operatsioonidele naaberriigis Afganistanis.
Esimest korda 18 aasta vältel on kahe riigi vaheline kaubavahetus ületanud miljardi dollari piiri, ütles Rahmon kohtumise algul, mida edastasid Vene telekanalid.
«See annab märku sellest, et meil on väga head võimalused kahepoolsete majanduslike, poliitiliste ja sõjalis-tehniliste suhete arendamiseks, nagu ka hüdroelektrienergia vallas,» lisas ta.
Tadžikistani liidri Moskva-visiit leiab aset pärast seda, kui vaesunud riik nõustus USA mittesõjaliste veoste transiidiga Afganistani. Eelnevalt oli Venemaa liitlane Kõrgõzstan teatanud võtmetähtsusega Ühendriikide lennuväebaasi sulgemisest.
Vene-Tadžiki diplomaatilised suhted on viimasel ajal halvenenud, mistõttu Rahmon tühistas veebruari algul oma osaluse kahel regionaalsel tippkohtumisel Moskvas, ehkki mõtles tõenäoliselt Kremli survel viimasel hetkel ümber.
Vaatlejate sõnul on riikidevaheliste suhete jahenemise põhjuseks Moskva ilmne toetus Usbekistanile Usbeki-Tadžiki tülis veeressursside üle.
Medvedev ütles jaanuarikuise visiidi ajal Taškenti, et Tadžikistani-sugused riigid ei tohiks ehitada hüdroelektrijaamu jõgedele, mis ulatuvad ka teistesse riikidesse nagu Usbekistan, kritiseerides sellega Dušanbe kavatsust niimoodi oma elektriprobleemi lahendada.
Usbekistani jaoks on vesi väga tähtis, kuna tema majandus toetub paljuski puuvillakasvatustuludele.
Tadžikistani jaoks on samas elektriprobleemide lahendamine elulise tähtsusega, sellest võib sõltuda ka viimasel kahel aastal järsult populaarsust kaotanud võimude püsimine.
Elektrikriis pealinnas on nii terav, et valgust antakse vaid 15 tunniks ööpäevas. Muudes regioonides on olukord siiski parem, ehkki elektri tarbimisele on kehtestatud karmid piirangud.
Olukord halvenes veelgi pärast seda, kui jaanuari algul Usbekistan eelneva teavituseta keelas Türkmenistani elektrienergia transiidi Tadžikistanile.
Riigis valitsevat kriisi süvendab ka see, et väheneb raha, mida töömigrandid välismaalt kodumaale saadavad. Veebruari keskel hoiatas rahvusvaheline kriisivastane organisatsioon International Crisis Group, et Tadžikistan, mille tuludest pea poole moodustavad migrantide rahaülekanded, võib pankrotti minna.
Majandusteadlaste arvutuste kohaselt tähendaks isegi kümne protsendi töömigrantide kodumaale naasmine, kellest paljud on kaotamas tööd Venemaal, sotsiaalmajandusliku olukorra järsku tervanemist Tadžikistanis.
Briti ringhäälingukorporatsioon BBC tsiteeris teisipäeval Tadžiki ajalehe ASIA-Plus peatoimetajat Umed Babahanovit, kelle sõnul on Vene-Tadžiki suhteid halvendanud muu hulgas ka see, et Moskva ei ole täinud 2004. aastast pärinevaid lubadusi.
Toona lubas Venemaa vastutasuks kosmose jälgimiskeskuse enda valdusse saamise eest lõpuni ehitada Tadžikistanile Roguni hüdroelektrijaama ning investeerida riiki üle kahe miljardi dollari.
«Jälgimiskeskuse Venemaa sai, ent investeeringuid pole kusagil näha,» osutas Babahanov.
Rahmon tundus teisipäeval lepitust otsivat.
«Sel suvel on veega tõenäoliselt vähem probleeme,» tsiteeris uudisteagentuur Interfax Rahmoni sõnu.
Medvedev võõrustas Rahmoni Kremli liidrite jahimajakeses Zavidovos Moskvas lähistel, kus eelmisel kuul viibis ka Kuuba liider Raul Castro, mis on harv austusavaldus välismaalastele.
Moskva ja Dušanbe võimalikuks leppimise märgiks võib pidada ka Vene riigitelevisioonis näidatud kaadreid sellest, kuidas Medvedev ja Rahmon pärast läbirääkimisi kalale suundusid.
Venemaal ja Tadžikistanil on Nõukogude Liidu lagunemise järel olnud traditsiooniliselt tugevad sidemed, ent Rahmon on viimastel aastatel üritanud laiendada oma rahvusvahelisi suhteid, kaasa arvatud Iraaniga.