Kelam: Iraani poliitiliste pagulaste humanitaarkriisi lahendamisega ei saa enam viivitada

Iraani pagulased protesteerisid 1. detsembril Brüsselis Ashrafi laagri kavandatava sulgemise vastu. Nad kutsuvad Euroopa Liidu välispoliitika juhti paruness Catherine Ashtonit üles mõistma hukka mitme tuhande ashraflasest pagulase kavandatava ümberasustamise, mis võib protestijate hinnangul viia massimõrvani.

FOTO: Reuters/ScanPix

Juba 220 Euroopa Parlamendi saadikut on tänaseks alla kirjutanud pöördumisele, mis nõuab Euroopa Liidu, USA ja ÜRO viivitamatut sekkumist, et sundida Iraagi võime lõpetama Bagdadi lähistel paikneva Iraani opositsiooni esindajate laagri 3200 asuka survestamine ning kindlustada neile poliitilistele pagulastele vääriline kohtlemine.

Üle veerand sajandi Ashrafi laagris (sealhulgas 2003-2010 USA armee kaitse all) elanud pagulased pidid viimastel kuudel Bagdadi valitsuse nõudel ümber asuma ajutisse Camp Liberty nimelisse laagrisse, kus ÜRO  esindajad neid intervjueerivad põgenike staatuse vormistamiseks. 2012 aastal on viie kuu jooksul intervjueeritud kõigest 350 iraanlast. Uues asupaigas on nad Iraagi julgeolekuüksuste otsese kontrolli ja surve all, samal ajal kui Teherani režiim üritab kõigi vahenditega saavutada nende väljaandmist Iraanile, likvideerimaks nõnda  teokraatlikule diktatuurile kõige ohtlikum poliitiline jõud.

Euroopa Parlamendi Vaba Iraani Sõprade saadikurühma tänasel koosolekul tervitati USA föderaalse apellatsioonikohtu 1. juuni otsust, mis kritiseerib USA välisministeeriumi eelneva kohtuotsuse suhtes seisukoha võtmisega viivitamise eest ning nõuab riigisekretär Clintonilt  PMOI (People's Mujahedin of Iran) eemaldamist terrorismis kahtlustatavate organisatsioonide nimekirjast lähema nelja kuu jooksul. Euroopa Liidu kõrgeim kohus otsustas juba mitu aastat tagasi PMOI sellisest nimekirjast kustutada igasuguste tõendite puudumise tõttu.

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ja Iraagi delegatsiooni liikme Tunne Kelami sõnul on see õiguskorra märkimisväärne võit reaalpoliitika üle, mida Washingtonis 15 aastat tagasi alustati. «Täna on ilmselge see, et 1997 aastal. Iraani eelmise presidendi ning USA vahel sõlmitud suhete parandamise kokkuleppe tingimuseks oli mullade diktatuurile ohtlikuna näiva opositsiooni neutraliseerimine Läänes, tembeldades nad terroristideks,» väitis Kelam.
 
Tema kinnitusel on nüüd kaasvastutus iraani pagulaste edasise saatuse eest ka Euroopa Liidu liikmesriikidel. «Seni võis kuulda põhjendusi nagu takistaks kõigest kolmele tuhandele iraanlasele kasvõi ajutise varjupaiga andmist Euroopa Liidu riikides asjaolu, et nad kujutavat endast julgeolekuriski, kuna neid hoitavat üha USA  terroristide nimekirjas,» ütles Kelam. «Tänaseks on needki ettekäänded kummutatud.»

Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et niihästi Catherine Ashton kui ka ÜRO kõrged esindajad kutsunud liikmesriike üles võimaldama  humanitaarset abi inimestele, kelle elu ja tervis on praegustes tingimustes ülimalt ohustatud ning kes taotlevad demokraatliku ja ilmaliku Iraani ülesehitamist.

Tagasi üles