/nginx/o/2009/02/25/139901t1h905d.jpg)
Venemaa president Dmitri Medvedev andis julgeolekuorganitele täna korralduse alustada pealetungi äärmusrühmituste vastu, mis tema sõnul üritavad ära kasutada majanduskriisist tingitud raskusi ning külvata maal rahulolematust.
Medvedev käskis alustada võitlust ekstremismiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekstremismist rääkides peavad ametnikud tavaliselt silmas rassistlikke grupeeringuid ja radikaalseid religioosseid ja poliitilisi organisatsioone. Inimõiguste aktivistid ja opositsiooni esindajad süüdistavad Kremlit aga uute ekstremismivastaste seaduste kasutamises rahva õigustatud rahulolematuse vaigistamiseks, kirjutas Reuters.
«Ekstremism on eriti ohtlik praegustes oludes,» vahendasid juhtivate prokuröridega täna kohtunud president Medvedevi seisukohta Vene infokanalid. «Paljudel juhtudel on nad otse seotud katsetega destabiliseerida... meie ühiskonda.»
Medvedevi sõnul on prokuröridel õigus taotleda kohtult vastavate avalike ja usuliste organisatsioonide likvideerimist ning peatada nende tegevus kohtu otsusel. Ta nentis, et sel kuul on tõusnud rassistlike rünnakute hulk ning need on ohuks Venemaa riiklikule julgeolekule.
President oli positiivselt meelestatud ka ettepaneku suhtes, mille kohaselt tuleks lubada pidada ekstremistliku ja terroristliku iseloomuga juhtumite protsesse mujal kui nende toimepanemise regioonis, et vältida survet kohtunikele ja vandemeestele.
«Me teame, et neid hirmutatakse ja neile pakutakse raha. Seetõtti oleks niisugustest muutustest kasu,» arvas ta, vastates prokuratuuri juurdluskomitee juhi Aleksandr Bastrõkini ettepanekule.
Uute eriliste reeglite väljatöötamisega võiks presidendi arvates tegeleda ülemkohus. Bastrõkini sõnul on see probleem aktuaalne eeskätt Põhja-Kaukaasia regioonis, teatas Interfax.
Moskvas tegutseva inimõigusgrupi SOVA andmetel tapeti eelmisel aastal rassistliku taustaga rünnakutes Venemaal kokku peaaegu sada inimest ning vigastatute arv on üle nelja korra suurem. Pingete üheks põhjuseks on miljonite võõrtööliste viibimine riigis, samas kui paljud kohalikud kriisi tõttu koondatakse.