/nginx/o/2010/04/26/356222t1hf6f2.jpg)
Peale Eesti meenutati 71 aasta eest aset leidnud juuniküüditamist ka Lätis ja Leedus. Kümnete tuhandete Balti riikide elanike kõrval deporteeriti inimesi ka Valgevene, Ukraina ja Moldova aladelt.
Küüditamise ohvreid mälestati ka Lätis ja Leedus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti president Andris Bērziņš külastas tänasel mälestuspäeval Gulbenet, kus pidas kohaliku raudteejaama ees toimud mälestusüritusel kõne, osales raamatu «Teine maailmasõda ja Läti» esitlusel ning asetas lilled linnas asuva Vabaduse monumendi juurde. Õhtul osales riigipea aga leinaüritusel Litene kalmistul, vahendas uudisteagentuur BNS.
1941. aasta 14. juuni öösel, Läti ajaloo ühel kõige traagilisemal päeval, küüditati Lätist üle 15 000 inimese.
Ka mitmel pool Leedus, kus Esimese nõukogude okupatsiooni ajal aastatel 1940-1941 tapeti või deporteeriti ligi 23 000 Leedu elanikku, toimusid mitmed mälestus- ja leinaüritused.
President Dalia Grybauskaitė ütles massiküüditamise aastapäeva puhul tehtud avalduses, et küüditatute tragöödia peab leedulasi innustama lootust mitte kaotama.
«Leedu ajaloos käivad lein ja lootus sageli käsikäes. Lein hukkunute pärast, lootus nende suhtes, kes on valmis end kodumaa nimel ohverdama. 14. juuni läks ajalukku õuduse ja valu ööna. Süütud surmale mõistetud leedulased viidi loomavagunites teadmatusse,» ütles Grybauskaitė.
«Ent see tragöödia innustab meid täna mitte kunagi lootust kaotama. Jääma isegi kõige mustemal ööl kindlaks endale, põhiväärtustele ja, mis peamine, Leedule,» lisas ta.