Levada-keskuse värske uuringu kohaselt on venemaalaste seas tugevnenud arvamus, et kõige suuremat mõju riigi poliitilisele elule avaldab ikkagi peaminister Vladimir Putin ja mitte uus president Dmitri Medvedev.
Venemaalased peavad Putinit tähtsamaks
Kui mullu veebruaris, enne valimisi korraldatud küsitlusel uskus vaid veerand vastanutest, et Putini mõju säilib «peaaegu täiel määral» ka pärast tema lahkumist riigipea ametist, siis nüüd, aasta hiljem, oli tagantjärele sama meelt juba peaaegu pool (45 protsenti) vastanutest, kirjutas ajaleht Vedomosti.
Veel peaaegu sama paljud (42 protsenti) ütlesid aga, et praeguse peaministri mõju on säilinud «märkimisväärsel määral» tänaseni, ja vaid üks protsent leiab, et Putinil pole üldse mingit mõju. Mullu eeldas viiendik vastanutest (20 protsenti), et kogu võim jääb peaministrile, nüüd aga arvab juba üle kolmandiku (34 protsenti), et tegelik võim on just tema käes.
Venemaa president Medvedev osutus venemaalaste arvates oluliselt vähem mõjukaks, sest vaid veidi üle kümnendiku (12 protsenti) küsitletutest oli seisukohal, et reaalne võim on koondunud tema kätte. Eelmisel talvel ootas võimu püsimist Kremlis ka pärast Putini lahkumist sealt veel peaaegu veerand (23 protsenti) vastanutest.
Levada-keskuse viimane küsitlus viidi läbi eelmisel nädalavahetusel, 20.-23- veebruarini, ning selle käigus avaldas arvamust 1600 inimest.
Vedomosti kirjutab seejuures, et samal ajal on viimase aasta jooksul usaldus Putini vastu langenud, sest kui mullu veebruaris nimetas teda usaldusväärseks 62 protsenti, siis praegu veel vaid 48 protsenti küsitletutest. Medvedevit usaldatakse aga isegi natuke rohkem kui varem: praegu 39 protsenti, aasta tagasi 36 protsenti vastanutest.
Levada-keskus on ka viimasel kuul mõõtnud Putini reitingus järsu kukkumise.
Küsitlusfirma asedirektori Aleksei Graždankini sõnul on venemaalaste jaoks praeguseks kinnistunud ettekujutus, et võim on Putini kätes ning presidendiamet on väärtuse kaotanud. Usaldusreitingute langust seletab ta aga asjaoluga, et see tõusis aasta tagasi valimisteks tehtud kampaania tõttu ning on praeguseks langenud tavalisele tasemele.