Vene valitsus paneb tänavu ja tuleval aastal kõrvale kuni 40 miljardit dollarit – juhuks, kui euroala kriis süveneb ja levib.
Venemaa valmistub eurokriisi levikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Anton Silvanov ütles oma ametiaja esimeses intervjuus välismaisele ajalehele, et kabinet otsustas luua 2013. aastaks 500 miljardi rubla (15,4 miljardi dollari) suuruse «kriisivastaste meetmete otsefinantseerimise» mehhanismi.
Muuhulgas tähendaks see toetusi «sotsiaalsetes raskustes isikutele» ning «süsteemselt olulistele ettevõtetele».
Ühtlasi äratatakse Silvanovi sõnutsi ellu 2009. aastal välja käidud – ja sahtlisse pistetud – skeem, mille alusel võib väljastada pankade rekapitaliseerimiseks riigivõlakirju.
Tänavu võib aga Vene valitsus kasutada reservfondidest kuni 800 miljardit rubla, et tulla toime eelarvekohustustega juhul, kui keskmine naftahind jääb alla 117 dollari barrelist.
Kokku on Venemaal praegu varufondides 145 miljardit dollarit.
Lisaks on tänavuses eelarves broneeritud kuni 4,4 miljardit dollarit ettevõttelaenude riigitagatisteks, millest 800 miljonit dollarit on juba käiku lastud – tegemist on 2009. aastal rakendatud kriisimeetmete pikendusega.
«Nii et me oleme valmis pannud kõik praktiliselt ja vajalikud meetmed, mida saab olukorra raskenedes kiiresti rakendada,» ütles Silvanov.
Vene peamised aktsiaturud on alates märtsi tipptasemetest kukkunud üle 20 protsendi ning rubla on kaotanud oma väärtusest 13 protsenti – põhjuseks eurokriisi hirmud ja kartus, et naftahind võib langeda ca 100 dollari tasemele barrelist.
Kuigi Venemaa riigivõlg on kõigest 10 protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning kõva valuutat on varuks 500 miljardit dollarit, sõltub Vene majandus väga tugevasti nafta- ja gaasituludest.
2008-2009 aastate globaalse finantskriisi käigus kaotas Venemaa oma reservidest paari kuuga 200 miljardit dollarit, üritades hoida püsti rublat.
Samal ajal kui Venemaa kutsub Euroopat üles kasinusele, seisab Silvanov aga kodumaal silmitsi suure survega lõdvendada eelarvepoliitikat.
Ministril tuleb sõdida samaaegselt kahel rindel: esiteks tuleb panna kõrvale raha kriisi puhkemise puhuks, teiseks on aga vaja hakata rahastama Vladimir Putini poolt valimiskampaania käigus antud rohkeid lubadusi, näiteks õpetajate ja arstide palgatõusu.
Silvanovi sõnutsi jälgib valitsus eurokriisi arengut väga tähelepanelikult, kuid Venemaa puhul kriisiolukorrast veel rääkida ei saa.
Copyright The Financial Times Limited 2012