Leedu rahvasaadikud astusid eile sammu lähemale seksuaalkuritegudes süüdimõistetute keemilise kastratsiooni seaduse vastuvõtmisele, kui eelnõu läbis seimis esimese lugemise.
Leedu seimis läbis esimese lugemise keemilise kastreerimise eelnõu
20. juuni 2012, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seimiliikmed hääletasid üksmeelselt eelnõu poolt, mis näeks seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud isikutele seksuaaltungi vähendamiseks kohustuslikku ravi.
Eelnõu võetakse vastu ilmselt parlamendi sügisesel istungjärgul, mis algab septembris, pärast veel kahte lugemist.
«Seksuaalkuritegude arv ei vähene ja ühiskonnal peab olema instrument enda kaitseks,» ütles AFP-le opositsioonipoliitik Valentinas Mazuronis, kes eelnõu algatas. «Ühiskond peab valima oma prioriteediks võimalike ohvrite, mitte kurjategijate õigused.»
Eelnõu näeb ette, et kohtutel oleks võimalik kohandada sundravi, mis vähendaks seksuaaltungi kuni viieks aastaks süüdimõistetud pedofiilidele ning kuni kolmeks aastaks muudele seksuaalkurjategijatele.
Eelnõu autorite sõnul on sarnase seaduse heaks kiitnud Tšehhi, Eesti, Poola, Kanada, Taani, Rootsi ja USA.
Leedu on endiselt kirgi kütnud pedofiiliaskandaali kütkeis, mis sai alguse kolm aastat tagasi. Mais tulid sajad inimesed tänavatele, et avaldada meelt Kaunase kohtu otsuse vastu, mille kohaselt anti väike tüdruk tema ema Laimutė Stankūnaitė hoolde, kes tõrjus otsustavalt talle heidetud kahtlustusi seotuses pedofiiliaga.
Seni elas tüdruk oma tädi, kohtunik Neringa Venckienė juures hoolimata kohtuotsusest, et last peab kasvatama tema ema. Venckienėle avaldasid toetust president Dalia Grybauskaitė ja mitmed teised poliitikud. Maja, kus tüdruk elas, piirasid ühtelugu rahvahulgad.
Politsei ja kohtutäitur väidavad, et tüdruku äratoomisel vägivalda ei tarvitatud, ent peeti kinni 26 inimest, kes ei allunud politsei korraldustele.
Stankūnaitėle ei ole prokurörid esitanud kordagi mingeid süüdistusi, kohus on viidanud tõendite nappusele, seda vaatamata asjaolule, et tüdruku isa Drąsius Kedys süüdistas oma naist selles, et too olevat lubanud oma last pilastada.
Arvatakse, et Kedys lasi 2009. aasta oktoobris maha kaks inimest, keda ta süüdistas pedofiilias. Kedys ise leiti 2010. aasta kevadel surnuna.
Kedyse toetajad ei ole kunagi tunnistanud ametlikke järeldusi, mille kohaselt oli tema surm õnnetus ning peavad teda kangelaseks pedofiilide vastases ristisõjas.
President Grybauskaitė ütles mai keskel, et tüdruku üleandmise protseduur peab saama vastutavate institutsioonide hinnangu. Peaminister Andrius Kubilius ütles, et ta ootab ära asjatundjate järeldused, ent rõhutas, et avalikkus peab järgima seadusi ja austama kohtute otsuseid.