Euroopa Liit võib pakkuda idaeurooplastele ja teistele eurotsooniga veel mitte ühinenud liikmesmaadele vajadusel täiendavat abi likviidsusprobleemide tõrjumiseks, kinnitas Euroopa Komisjon eile.
Euroopa Liit annab vajadusel Ida-Euroopale lisaabi
Eelmise aasta lõpus kahekordistati neile riikidele antud krediidilimiiti, mis küündib praegu 25 miljardi euroni. Sellest on juba 6,5 miljardit läinud Ungarile ja 3,1 miljardit Lätile ning ka Rumeenia pole välistanud abi taotlemist ELi kassast, vahendas AFP.
«Praeguseks hetkeks on alles veel umbes 15 miljardit,» kinnitas Euroopa Komisjoni pressiesindaja rahandusasjades Amelia Torres.
«Kui peaks olema vajalik, teeme me ettepaneku seda suurendada, aga praegu ei ole seda otsustatud ja minu teada ei käi ka diskussioone selle üle,» lisas ta.
Euroopa finantskrampide mõjud idapoolsetele maadele on viimasel ajal suurenenud ning pankasid ähvardab pikem langusperiood.
Torrese sõnul käivad kõnelused mõne ELi riigiga, et aidata täita nende vajadusi koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), mis on juba aidanud Ungarit ja Lätit.
Detailidesse ametnik ei laskunud, tuues põhjuseks soovimatuse anda lisahoogu turgudel valitsevale närvilisusele või vallandada rünnakuid mõne riigi või rahvusliku valuuta vastu.
Samas manitses ta eurotsooni riike rahule, kinnitades ajakirjanikele, et tema ei tea ühtegi teist riiki, millel praegu oleks sama tüüpi finantsprobleemid nagu Ungaril ja Lätil.
Torres märkis, et raskustes riigid võivad pöörduda abipalvega ka rahvusvaheliste institutsioonide poole nagu IMF, Euroopa Investeerimispank (EIB) või Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD).
Kaks viimast teatasid eile Maailmapangaga tehtud ühisavalduses, et investeerivad kriisi ohjeldamiseks finantsturgudele Kesk- ja Ida-Euroopas kokku 24,45 miljardit eurot. Seda otsust tervitas ka Euroopa Liit.