Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et reedene USA asevälisministri Daniel Friedi avaldus USA-Venemaa suhete kohta on kahtlemata märgilise tähendusega sõnum, mis annab lootust, et president Obama jätab kordamata oma vahetu eelkäija vea.
Mihkelson: Washington andis olulise sõnumi
USA välisminister Hillary Clinton kohtub eeloleval reedel Genfis esimest korda oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga, kirjutas Mihkelson oma blogis.
Nagu ajaloos varemgi, nii ka nüüd on sarnase kohtumise peamiseks eesmärgiks nõndaöelda suurte suhete «temperatuuri» kontroll, selgitas poliitik.
«Asepresident Joe Biden teatas hiljuti Müncheni julgeolekukonverentsil, et USA on valmis jätkama suhteid Venemaaga justkui «valgelt lehelt». Seda on mõistetud mitmeti. Kõlanud on kartused, et USA võiks relvastusküsimuste või näiteks Iraani tuumaprobleemi lahendamise nimel loobuda oma aktiivsest poliitikast Gruusia ja Ukraina pürgimuste toetamisel,» kirjutas Mihkelson.
«Clintoni visiidi eel tuli Washingtonist sesosas täpsustus: Dan Fried tegi oma eilsel briifingul selgeks, et Washington soovib küll teha koostööd Venemaaga seal kus huvid ühtivad, kuid ei loobu väärtuste ja sõprade kaitsest. Eriti rõhutas Fried, et USA ei nõustu Venemaa uute mõjusfääride poliitikaga Kesk-Aasias ja Ida-Euroopas,» vahendas Marko Mihkelson.
«Pole mõtet otsida kellegi hingest seda, mida seal ei ole. Suhetes Venemaaga võiks Ühendriikide poolt täna lähtuda väga selge sõnum - kui te tahate toimivat koostööd, siis juhinduge rahvusvahelistest kokkulepetest ning naabrite suveräänsuse austamisest,» kirjutas Mihkelson.