/nginx/o/2018/08/24/11310799t1h4f39.jpg)
/nginx/o/2009/02/12/132300t1ha557.jpg)
Sagenevad üleskutsed toetada Euroopa nõrku majandusi leiavad Euroopa Liidu pühapäevasel tippkohtumisel ilmselt jaheda vastuvõtu.
ELi tippkohtumisel suhtutakse abipalvetesse jahedalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi ametnike sõnul ei maksa oodata, et liikmesmaade liidrid langetaksid otsuse Ungari palve osas toetada 180 miljardi euroga Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kelle valuutad on sattunud surve alla seoses majandusväljavaadete halvenemisega.
Kolmetunnine kohtumine Brüsselis riskib näidata valijatele ja turgudele hoopis seda, et 27-liikmeline ühendus on liiga halvatud siselahkhelidest, et tulla toime finantskriisiga.
«Me ei taha enam uusi eraldusjooni. Me ei taha, et Euroopa oleks lõhestatud põhja-lõuna või ida-lääne joont mööda,» ütles EL-i eesistujamaa Tšehhi peaminister Mirek Topolánek enne pühapäevast kohtumist.
«Jõupingutused ja meetmed võitluseks majanduskriisiga ELi sees peavad austama solidaarsuspõhimõtet, samuti ka tagama, et kõik osapooled näitavad vastutustundlikkust,» sõnas Topolánek.
ELi ametnike sõnul võib Budapest oodata pühapäeval oma taotlusele moraalset toetust, kuid mitte uut abi.
«Keegi ei taha Ungarit üle parda heita, kuid keegi ei tea, kus kohast selline raha tulla võiks,» ütles üks ELi diplomaat Ungari peaministri Ferenc Gyurcsány üleskutse kohta eraldada täiendavat toetust.
Pühapäevasel kohtumisel arutatakse seda, mida eurotsooni riigid peaksid tegema üksteise aitamiseks, ning kas kiirendada uute riikide vastuvõtmist ühisvaluuta tsooni, et kaitsta neid paremini edasiste kõikumiste eest. Neis küsimustes on aga samuti vähe üksmeelt.