Pensionil õpetaja Haidav istub oma traditsioonilises telgis ja unistab puitmajast, mille ehitab tänavu suvel pangakontole maanduva miljoni tugriku (760 dollari) eest.
Miljon mongolit saab miljonäriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks Haidavile – kellel vaid üks nimi ongi – saavad tugrikumiljonäriks veel enam kui miljon mongolit, kes müüvad valitsusele Tavan Tolgoi, maailma suuruselt kolmanda koksisöe maardla aktsiad.
Peamiselt Tavan Tolgoi ümber keerlebki Mongoolia suur maavarabuum.
Rikka maapõue ja 3 miljoni elanikuga Mongoolia, mille sisemajanduse kogutoodang on vaid veidi üle 3000 dollari elaniku kohta, on juurutanud poliitika jagamaks oma kasvavat jõukust kodanikega.
Üks selline meede oli 20 protsendi Tavan Tolgoi aktsiate jagamine rahvale. Veel hiljuti ei saanud inimesed neid rahaks teha, kuna kaevanduse kavandatud börsiletulek viibib.
Maikuus, nädal enne plaanisolevaid parlamendivalimisi andis valitsus kodanikele aga valida: kas müüte oma osaluse 1 miljoni tugriku eest riigile tagasi või hoiate aktsiad endale ja ootate IPOt.
Üle poole rahvast valis raha.
See tähendab, et valitsusele laekus ca 1 miljardi dollariline arve – kümnendik Mongoolia SKTst.
Mongoolia eliidi hulgas kõlab aga hulgaliselt hääli, mis kritiseerivad annetusi kui ennatlikku tegu, kuna kaevandus – mida on vaevalt arendama hakatud – ei ole veel oodatud kasumeid tootnud.
Poliitikud õigustavad tagasiostuprogrammi ja väidavad, et annavad lihtsalt mongolitele võimaluse maavararikkustest osa saada.
«See oli 2008. aastal meie suurim [valimis]kampaaniatõotus ning nüüd me täitsime selle,» ütles Demokraatliku partei kandidaat Chimed Saikhanbileg. «Igal Mongoolia kodanikul on nüüd 1072 Tavan Tolgoi aktsiat koguväärtusega 1 miljon tugrikut.»
Tuleval nädalal seisab Demokraatlik partei parlamendivalimistel silmitsi Mongoolia Rahvaparteiga ning siis selgub, kes riiki järgmised neli aastat valitseb. Need kaks vasaktsentristlikku erakonda, mis seisavad sarnastel valimisplatvormidel (mis muuhulgas sisaldavad kaevandustulude kasutamist tavakodanike hüvanguks) on valdava osa viimasest neljast aastast koalitsioonivalitsuse kujul võimu juures olnud.
Tavan Tolgoist pidi saama standard, kuidas riik oma maavararikkust kasutama hakkab. Selle asemel on kujunenud hoiatav olukord: Ulaanbaatari poliitika on projektile pidevalt pidurit vajutanud, oma osa on mänginud ka geopoliitilised nääklemised Hiina, Venemaa ja teiste maade vahel, mis arenduses kaasa lüüa sooviksid.
IPOt on edasi lükanud ka ebaselge olukord globaalturgudel ning Mongoolia väärtpaberiseaduse venimine, mis peaks börsiletulekule õigusliku raamistiku looma.
Samal ajal üritab Mongoolia end võõrutada annetuskultuurist, mis varasematel valimistel vohanud on: kampaaniad keerlesid selle ümber, kes valijaile rohkem raha lubab. Pärast uue valimisseaduse vastuvõtmist ei tohi kandidaadid enam teha raha või töökohtadega seonduvaid valimislubadusi.
Tavan Tolgoi on kujukas näide sellest, millise väärjuhtimiseni valimistõotused viia võivad. Samal ajal kui valitsus Tavan Tolgoi aktsiad tagasi ostab, müüb riik osad neist sama hinnaga Mongoolia firmadele edasi, et arvet väiksemaks kärpida.
«2008. aasta kampaaniad olid raha pakkumise võistlus. Mis läks meile viimased neli aastat kalliks maksma, kuna summad selleks puudusid,» ütles Rahva Tahte Rohelise partei juht Oyun Sanjaasuren, kes on rahaannetuste vastu. «Tavan Tolgoi on üks suur, keerukas ja mitme muutujaga võrrand – näiteks kuidas me läheneme geopoliitikale, naabritele ja strateegilistele investoritele.»
On ka kriitikuid, kelle hinnangul tõmbab tagasiostu-skeem kaevandusest välja hädavajaliku raha, mida viimasel niigi napib – peamiselt seetõttu, et tootmist on siiani vaid väike murdosa potentsiaalist ehk 4 miljonit tonni aastas.
Kaevandust majandava riigifirma Erdenes Tavan Tolgoi tegevjuht B. Enebish õigustas «ebatavalist» tagasiostuskeemi, kuid lisas, et firma plaanib võtta rahvusvahelistelt laenuturgudelt «mitusada miljonit» dollarit, et kuni IPOni välja vedada. Ta ütles, et pakkumine peaks leidma aset märtsis või aprillis Ulaanbaataris, Londonis ja Hongkongis.
Populaarne Mongoolia saatejuht ja poliitkommentaator Jargalsaikhan Dambadarjaa ütleb, et valitsus on jätnud unarusse kaevanduse arendamise ning keskendub vahetutele eesmärkidele: valimistulemustele.
«Meie valitsus luges tibusid juba enne koorumist,» kirjutas ta hiljutises kolumnis. «Tavan Tolgoist on saanud segapuder, mitte söemaardla.»
Copyright The Financial Times Limited 2012