NATO sõjalise komitee esimees Knud Bartels kinnitas täna, et ta teab, mis toimub Leeduga külgnevas Venemaa Kaliningradi oblastis, kuhu Venemaa on viimasel ajal paigaldanud uut kaasaegset relvastust.
NATO sõjalise komitee juht: tean, mis Kaliningradis toimub
22. juuni 2012, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas osutas Vilniust väisav Taani kindral, et NATO riikide, kaasa arvatud Leedu kohustuseks, on üritada kohaneda kõigi naabritega.
«Ei tohi olla mingeid kahtlusi, et NATO aluseks on liitlaste julgeolek, mida sätestab viies paragrahv. Ma tean, mis toimub Kaliningradi oblastis ja ma jätsin muu hulgas meelde selle, mida ütles kindral (Nikolai) Makarov viimaste visiitide käigus regiooni,» ütles Bartels BNSile.
«Kavatsen sügisel sõita visiidile Venemaale ning tõstatan selle küsimuse kindlasti kohtumisel Venemaa sõjalise juhtkonnaga,» lisas ta, vastates küsimusele, kas ta peab Kaliningradi oblastis toimuvat sõjaliste võimsuste koondamiseks.
«Teisalt olen kindlalt veendunud, et meil tasub jätkata dialoogi Venemaaga, et paremini üksteist mõista ega karta puudutada keerukaid küsimusi. Ma tahan täiesti selgelt öelda, et sõjaline konflikt või sõjaline vastasseis pole meile mingil juhul kasulik, ning me peame üritama leida variante, mis kaasaksid mõlemad pooled, et me leiaksime lahenduse väljakutsete osas, mille kokku puutume,» märkis kindral.
Tema sõnul puudutati eilsetel kohtumistel Leedu kõrgeima sõjalise juhtkonnaga nn kaitseplaanide küsimusi.
«Plaanid ise kuuluvad NATO Euroopa liitlasvägede (SACEUR) ülemjuhataja vastutusalasse. Mina isiklikult ei ole kuigi aktiivselt kaasatud, välja arvatud tõik, et sõjaline komitee, mille eest ma vastutan, teeb nende üle järelvalvet. Kaitseplaanid on see, mis nad on – selleks, et me võiksime ootamatute olukordadega hakkama saada. Seepärast korraldame vastavalt ka õppusi,» selgitas ta.
«Ent koos kaitseplaanidega peab olema ka dialoog naabritega ning võime seada sisse maksimaalselt häid suhteid kõigi naabritega, see puudutab loomulikult ka seda alliansi osa – Baltimaid. Seetõttu olen veendunud dialoogi tähtsuses Leedu naabritega,» toonitas Bartels.
Kindral osutas samas Leedu panusele ühise julgeoleku loomisel ning puudutas ka kaitse-eelarve küsimust.
«Kaitse-eelarvest rääkides – Leedu elas üle raske kriisi. Ma tean, et parteid leppisid kokku kaitse-eelarve suurendamises 0,8 protsendilt 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Ma loodan väga, et nii tuleb, aga Leedu relvajõud saavad ka edaspidi aidata kaasa ühisele julgeolekule,» sõnas Bartels.