15 miljonit tonni lisakilosid

FOTO: Repro

Inimeste kogumass on parem viis hinnata meie mõju planeedile kui pelgalt rahvaarvu loendamine, leiavad Briti teadlased. Värskes teadusartiklis hindasid nad Maa täiskasvanud elanikkonna massiks 287 miljonit tonni.

«Rahvastiku kehakaalu kasvul võib maailma toidunõudlusele olla samasugune mõju nagu täiendaval poolel miljardil inimesel,» kirjutavad teadlased ajakirjas BMC Public Health. Kuna raskema keha liigutamine nõuab rohkem energiat, kaasnevad teadlaste põhjendusel inimeste ülekaalulisusega kõik need toidu kättesaadavust ja hindu puudutavad hädad, mida praegu enamasti seostatakse pelgalt rahvaarvu kasvuga.

Londonis asuva Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Instituudi teadlaste juhitud uurimistöös võeti aluseks 2005. aastal kogutud maailma riikide elanike kehamassiindeksi andmed.

Lisades andmed inimeste pikkuse kohta, oligi võimalik hinnata iga riigi elanike kogumassi.
Tulemuseks saadud 287 miljonit tonni tähendab kõigi täiskasvanud maakera elanike massi, lapsi nad oma arvestusse ei kaasanud, rõhutasid teadlased.

Eraldi hindasid teadlased seda, kui suure osa inimkonna massist moodustavad inimeste lisakilod. Ülakaalulisuse (ehk kehamassiindeksiga üle 25) arvele läheb 15 miljonit tonni inimeste biomassist. Rasvumine, mille puhul kehamassiindeks ületab 30, panustab inimkonna kogumassi 3,5 miljonit tonni.

Sellest 3,5 miljonit tonnist asub koguni kolmandik Põhja-Ameerikas, kus elab vaid kuus protsenti maailma elanikest. Aasias, kus elab 61 protsenti Maa rahvastikust, leiame vaid 13 protsenti rasvakilodest.

Keskmise inimese kehakaal oli 62 kilogrammi, kõige kogukamad olidki põhjaameeriklased, kelle keskmine mass oli 80,7 kilogrammi. Teadlased rehkendasid, et kui kõik maakera elanikud oleksid sama kehamassiindeksiga kui keskmine põhjaameeriklane (28,7), suureneks maakera elanike kogumass 58 miljoni tonni võrra. Lisanduv energiatarve vastaks 473 miljoni tavainimese omale.

Vastandina, kui kõik maailma inimesed oleksid sama kehamassiindeksiga, mis jaapanlased (22,9), kahaneks inimeste kogukaal viie protsendi võrra.

«Rahvastiku rasvumisega võitlemine võib olla maailma toidujulgeoleku ja ökoloogilise kestlikkuse mõttes võtmetähtsusega,» võtavad teadlased uurimuse kokku.

Tagasi üles
Back