/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/06/25/1184056t1hbd86.jpg)
Armeenias visiidil viibiv Leedu kaitseminister Rasa Juknevičienė süüdistas täna kaudselt Venemaad Mägi-Karabahhi konflikti lahendamise takistamises.
Leedu minister süüdistas kaude Moskvat Karabahhi lahendi takistamises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võin vaid öelda – olen rääkinud seda ka Armeenia presidendile – et meie Leedu poolelt näeme, et võibolla mõned riigid, kes vahendaja rollis osalevad – keda ma praegu ei tahaks nimetada – on huvitatud status quo säilitamisest,» ütles minister BNS-ile.
«Sest selliseid konflikte – kuumi ja külmutatuid – näeme endise Nõukogude Liidu territooriumil palju, ning vahel tundub, et kõik ei ole huvitatud sellest, et neid enam poleks,» lisas ta, vastates küsimusele, kas kõik vahendajatest riigid on samal seisukohal.
Juknevičienė täpsustas, et Leedu seisukoht ühtib Euroopa Liidu hinnanguga, mille kohaselt on praeguse olukorra säilimine lubamatu ning mis pooldab rahumeelse lahenduse otsimist.
Mägi-Karabahh, mille elanikkonna moodustasid valdavalt ristiusku armeenlased, lõi Nõukogude Liidu lagunedes islamiusulisest Aserbaidžaanist lahku. Sõda nõudis umbes 35 000 inimelu ning sundis umbes miljonit inimest mõlemalt poolelt oma kodudest põgenema.
Relvarahu allkirjastati 1994. aastal, ent riigid on katkestanud otsesed majandus- ja transpordisidemed ning pole suutnud enklaavi staatuse osas kokkuleppele jõuda.
Mägi-Karabahhi iseseisvust ei ole tunnustanud ükski riik, kuid piirkonda toetab majanduslikult ja sõjaliselt Armeenia, millel on omakorda Venemaa poliitiline ja sõjaline toetus.
Minski grupi asutas 1992. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), et leida konfliktile rahumeelne lahendus. Selle kaasesimeesteks on USA, Venemaa ja Prantsusmaa.