/nginx/o/2009/03/02/142184t1h70a4.jpg)
Teise maailmasõja ajal Ungari juute päästnud Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi vanemad tegid 1979. aastal enesetapu.
Juute päästnud Raoul Wallenbergi vanemad tegid enesetapu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wallenberg töötas sõja ajal Ungaris Budapestis Rootsi saatkonnas, kirjutab Helsingin Sanomat.
Nõukogude Liidu sõjaväelased vangistasid Wallenbergi 1945. aastal. Väidetavalt suri rootslane Nõukogude vangilaagris 1947. aastal, kuid selle kohta ei ole kindlaid andmeid. Puuduvad dokumendid nii tema surma aja kui ka koha kohta.
Wallenbergide perekond oli kindel, et Raoul viidi Nõukogude Liitu. Perekond püüdis aastakümneid tõe jälile jõuda, kuid lõpuks loobuti.
Raoul Wallenberi ema ja kasuisa sõnul ei aidanud Rootsi riik neid otsingutes piisavalt.
Nüüd tõid Raoul Wallenbergi sugulased päevavalgele, et kadunuks jäänud mehe ema Maria Wising Wallenberg ja kasuisa Fredrik von Dardel tegid enesetapu, võttes sisse suure koguse unerohutablette.
«Neil tekkis depressioon, sest nad ei leidnud Raouli,» sõnas Rootsi diplomaadi õde Nina Lagergren.
Enesetapu tõi päevavalgele Raoul Wallenbergi kasuvend Guy von Dardel, kes näitas sellekohaseid dokumente The Wall Street Journali ajakirjanikele.
Wallenbergi õde ja kasuvend on suure osa oma elust pühendanud venna otsimisele.
Nad on veendunud, et Raoul Wallenberg vangistati venelaste poolt ja ta suri Nõukogude Liidu vangilaagris.
Raoul Wallenberg (4. august 1912 Stockholm – väidetavalt 17. juuli 1947 Moskva) oli Rootsi diplomaat, Ungari juutide päästmisaktsiooni juht 1944–1945.
Wallenberg arreteeriti, kui Nõukogude väed vallutasid jaanuaris 1945 Budapesti. Ta viidi Moskvasse, kus ta väidetavalt suri vangistuses 1947. aastal. Tema surma asjaolud on ebaselged. Mõne kaasvangi väitel oli ta elus veel 1950. aastatel.
Talle on püstitatud mälestusmärgid Stockholmis, Budapestis, Londonis, New Yorgis ja Tel Avivis. 1981. aastal nimetati ta Ameerika Ühendriikide aukodanikuks.