Lätis on alates 2009. aastast avatud mitu lasteloovutuskasti, kuhu vanemad saavad jätta oma vastsündinu, kui nad ise ei suuda või ei taha tema eest hoolitseda.
Läti beebikastidesse on jäetud 18 last
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell oli saanud 16.30, kui 27. märtsil süttis Riias Läti Ülikooli kliinilises lastehaiglas õe laual tuluke ning hakkas helisema alarm. Õde läks beebikasti juurde ja leidis sealt teate kirjaga «Emils, sündinud 23. märtsil». Selle kõrval lebas poisslaps, hoolikalt tekkide vahele sätitud. Esimese arstliku läbivaatuse järel selgus, et 3,3 kilo kaaluv imik on terve.
«Sellistel hetkedel tunnevad arstid, nagu oleksid aidanud last ilmale tuua. Silmad täituvad pisaratega õnnest, et lapse elu on õnnestunud päästa,» ütleb projekti BabyBox juht Lätis Laura Zvirbule.
Alates 2009. aastast, kui Lätis avati esimene beebikast, on sinna ühtekokku jäetud 18 vastsündinut vanuses mõnest tunnist kuni kahe nädalani. Kõik nad on leidnud kodu kasuperes, kuhu nad viidi juba mõni päev pärast kasti jätmist.
Kui beebikastist leitakse laps, võtab meditsiinipersonal kohe ühendust kahe asutusega – politsei ja kohtuga. Politsei teeb kindlaks, kas last pole kadunuks kuulutatud, kohus võtab ühendust perega, kes on lapsendamist ootavate perede nimekirjas esimene. Kui pere nõustub, toimetatakse laps nende kätte mõne päeva jooksul. Nii kiiresti on see võimalik vastsündinu leidlapse staatuse tõttu, mis tähendab, et oma järeltulija beebikasti jätnud ema on seaduslikult nõustunud, et tema laps adopteeritakse.
Kõige tõenäolisemalt tõi Emilsi haiglasse ja jättis beebikasti tema ema. Aga see võis olla ka tema isa või keegi teine. Keegi ei tea seda, sest beebikasti idee aluseks on täielik anonüümsus. Seetõttu ei tohi ala, kus beebikast asub, valvata, isegi mitte turvakaameratega.
Zvirbule sõnul on beebikastide peamine eesmärk päästa soovimatute laste elu ning teiseks tagada abi emadele, kes tunnevad pärast lapse sündi end nii lootusetuna ja masendununa, et kaaluvad oma järglasest loobumist.
«Seetõttu on beebikasti kõrval hoiatus, mis selgitab täpselt, mis lapsega juhtub, kui ta beebikasti pannakse. Seal palutakse otsus väga hoolikalt läbi mõelda. Ka on seal kirjas telefoninumber, millele ema võib helistada ning psühholoogilist ja praktilist abi küsida,» ütleb Zvirbule.
Seni on olnud kaks ema, kes on jätnud oma lapse beebikasti ning püüdnud hiljem teda tagasi saada. «Oletatavad emad,» rõhutab Zvirbule, kelle sõnul ei teinud neist kumbki DNA-analüüsi, mistõttu on võimatu teada, kas tegu oli lapse tõeliste vanematega.
Et beebikasti projekt on täiesti anonüümne, on võimatu teada saada põhjusi, miks ülejäänud 17 lapse emad oma vastsündinud järglastest loobusid. Sellele vaatamata ütlevad eksperdid, et üks peamisi põhjusi võib olla uimasti- või alkoholisõltuvus.
Loo täisversiooni loe Postimees Plussist.
Beebikastid
• Idee rajada Lätisse beebikastid pärineb 2007. aastast farmaatsiaettevõttelt Richter Gedeon, mis pakkus seda lahendusena juhtumitele, kui lapsi leiti prügikonteineritest, tänavatelt, trepikodadest ja mujalt.
• Alates 2009. aastast on Lätis avatud viis beebikasti, praegu plaanitakse kuuendat. Lasteloovutuskastidesse on jäetud kokku 18 last, neist 14 Riias, kaks Liepājas ja kaks Daugavpilsis.
• Kui laps pannakse beebikasti ja uks suletakse, saadetakse haigla medõdedele heli- ja visuaalmärguanne. Kui ust pole korralikult suletud, sulgeb hüdraulikasüsteem selle automaatselt 16 sekundi jooksul. Kui uks sulgub, ei saa seda väljastpoolt lahti teha.
• Ka Leedus on beebikastid olnud kasutuses mitu aastat ning Läti projekti autorite abiga on esimesed beebikastid avatud ka Venemaal.
Allikad: Toms Ancītis, PM