Uuring: Põhja-Koread kontrollib ulatuslik salapolitseivõrguslik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Veermäe
Copy
Sõduritest ümbritsetud Põhja-Korea liider Kim Jong-un selle aasta jaanuaris kõnet pidamas.
Sõduritest ümbritsetud Põhja-Korea liider Kim Jong-un selle aasta jaanuaris kõnet pidamas. Foto: SCANPIX

Põhja-Korea kurikuulsalt karmikäeline salapolitsei koosneb ulatuslikust ja mõnikord üksteisega konkureerivate asutuste võrgustikust, mis ohustab suurel määral kõikvõimalikke reformikatseid, selgub täna avaldatud uurimusest.

Ülimalt autoritaarse riigi toimimise kohta tehtud pikaajalises uuringus sai sõna üks inimõiguslaste rühmitus, mille sõnul tagab riigis kontrolli kohalikule tasandile viidud jälgimissüsteem, mis võimaldab kõik võimuvastased maha suruda.

«Põhjakorealased kannatavad sellisel tasemel kontrolli all, mida läinud sajandil on vaid mõned ühiskonnad pidanud taluma,» sõnas Washingtonis asuva Põhja-Korea Inimõiguste kommitee kaasesimees Andrew Natsios.

Põhja-Korea Inimõiguste kommitee sõnul on riiklikud julgeolekuagentuurid aidanud liider Kim Jong-unil võimu kindlustada näiteks suurendatud piirikontrolli ja telefonikõnede ning turuplatside jälgimise abil.

«Isegi kui Kim Jong-un sooviks Põhja-Korea poliitilist süsteemi reformida, satub ta vastamisi julgeolekutöötajatega, kes puhastuse, meelevaldse vahistamise ja ebainimliku kohtlemisega eemaldavad kõik Kimi perekonna käes oleva võimu ohuallikad,» sõnas Põhja-Korea Inimõiguste kommitee teine kaasesimees Roberta Cohen.

Raporti autori Ken Gause sõnul on Põhja-Koreal kolm peamist julgeolekuagentuuri, kelle võimupiirid mõnikord kattuvad. Seetõttu luuravad agendid ka üksteise järele ning püüavad igasugust teisitimõtlemise välja juurida.

Üks veidramaid, aga võimsamaid asutusi on Riikliku julgeoleku osakond, kus raporti hinnangul töötab 50 000 inimest. Nende ülesandeks on käigus hoida vanglaid, kus hoitakse riigile vastuvõetamatute vaadetega põhjakorealasi.

Osakonnal pole direktorit alates 1980. aastate lõpuperioodist, mil suri selle viimane juht Ri Chin-Su. Värske raporti teatel juhtis julgeolekuosakonda siis endine liider Kim Jong-il isikikult. Pole aga kindel, kas ülesande on pärast isa surma eelmise aasta detsembris enda kanda võtnud ka tema poeg Kim Jong-un.

Põhja-Korea riigi kõige nähtavamaks osaks on Inimeste Julgeoleku ministeerium, riiklik politseijõud. Uuringu hinnangul on ministeeriumil 210 000 töötajat, kelle ülesannete hulka kuulub ka kodanike rutiinne dokumendikontroll.

Salapolitsei saab aga kasu ka enamjaolt koduperenaistest koosnevatest naabruskomisjonidest, kes kohtuvad kord nädalas ja saadavad informeerijaid nii osakonda kui ka ministeeriumi.

Riikliku julgeoleku osakonna iga piirkonna ametnike käsutuses on kõik elanikke puudutavad ametlikud dokumendid, nii et nad teavad isiku elu ja mineviku kohta kõike, vahendas raport ühe endise agendi sõnu.

Tagasi üles