/nginx/o/2012/07/20/1226062t1h4633.jpg)
Homme, 22. juulil möödub aasta päevast, kui maailma šokeeris uudis Oslos ja Utøya saarel 77 inimelu nõudnud veristest terroriaktidest.
Maailma vapustanud terror
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimeste teadete saabudes oletasid paljud nii Norras kui mujalgi, et rünnakute taga on islamiäärmuslased. Varsti selgus siiski, et toimepanijaks on norralane Anders Behring Breivik. Temast on nüüdseks saanud vaieldamatult maailma tuntuim norralane. Näiteks Kesk-Euroopas teavad vähesed, kes on Norra kuningas või peaminister, ent Breiviki nime tuntakse.
See, et midagi nii jõledat juhtus Norras – riigis, mida maailmas peeti rahu ja heaolu etaloniks –, vapustas vähemalt Euroopas paljusid inimesi. Norra oli ju nagu Šveits, kus mõne arvates tehti viimane lask Wilhelm Telli vibupüssist. Arvati ka, et üdini positiivselt kõlavas norra keeles ei ole isegi võimalik korralikult ropendada. Et süüdlaseks osutus norralane, oli paljudele veel lisašokk.
Viimase aasta jooksul on Breiviki juhtumit üksikasjalikult käsitletud mitmel pool maailmas ja muidugi erilise tähelepanuga Norras, kus paljud ajakirjanikud on keskendunud üksnes Breiviki juhtumi uurimisele. Ajakirjanikud on reisinud Breiviki jalajälgedes Norras ja välismaal. Intervjueeritud on kõiki Breiviki tuttavaid ja koolikaaslasi.
Soomes juba aastakümneid elanud norralase Torfinn Slåeni sõnul tõestab Breiviki meediafenomen, et inimesi paelub kurjus.
«See näitab ka, et kõigis meis on samuti see kurjus olemas. Seda ei maksa eitada, kuid muidugi on meil kohustus olla hea. Siiski on asjatu eitada, et meis on ka midagi peale heade iseloomuomaduste. See võib olla üks põhjus, miks kõik Breiviki tegemised on inimesi huvitanud,» räägib Slåen.
Breiviki nimest on juba saanud samasugune rahvusvaheline sünonüüm mitteislamistlikule terroristile, nagu Norra Teise maailmasõja aegse nukuvalitseja Vidkun Quislingi nimest sai reeturi ja kollaborandi võrdnimetus.
On ilmnenud, et Breivik planeeris oma kohutavaid tegusid suure hoolega juba aastaid. Ta ei valinud oma sihtmärkideks suvalisi kohti, vaid Oslos asuva valitsushoone ja Utøya saare, kus olid kohal Norra poliitika tulevikulootused.
«Breiviki terrorirünnakud olid iseloomult poliitilised ja need olid suunatud Norra riigi vastu,» ütleb Helsingi Ülikooli teadur, kriisikommunikatsiooni ekspert Salli Hakala. Tema sõnul näitavad Breiviki väljaütlemised, et ta peab ennast džihaadivastaseks võitlejaks.
Norras eelmisel kuul lõppenud Breiviki kohtuprotsess päädis prokuröride palvega Breivik vaimuhaigeks tunnistada. Kui kohus tuleval kuul säärase otsuse langetab, saadetakse ta määramata ajaks sundravile. Teine variant on, et Breivik mõistetakse eluks ajaks vangi, mis Norras võrdub 21 aastaga.
Allikas: AFP
Artikli täisversiooni loe Postimees Plussist või tänasest paberlehest.