/nginx/o/2012/07/24/1231282t1hb32b.jpg)
Üha enam Baltimaade, peamiselt Läti naisi meelitatakse Iirimaale sõlmima fiktiivseid abielusid, osa neist teeb seda isegi 1000 euro eest.
Üha enam Baltimaade naisi müüakse Iirimaale libapeigmeestele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina räägin alati tõtt ja mul pole midagi varjata,» ütleb Ināra Riiast saja kilomeetri kaugusel asuvas väikses Läti külas oma majaust avades. Ināra on 50-aastane priske naine blondeeritud juuste, võõbatud kulmude ja avara dekolteega särgiga. Ta juhatab mind kööki, kus tema 20-aastane kasutütar Elīza (nimi muudetud) kohvi joob ja tolle kaheaastane laps põrandal mängib.
«Pakun 1000 eurot Iirimaal fiktiivabielude eest Pakistani tüüpidega. Nemad tasuvad lennupiletite ja eluaseme eest ja viivad sind ostlema. Ära muretse, nad ei puutu sind, kui sa ei taha,» selgitab Ināra.
Selgub, et ta hakkas petuskeemiga tegelema pärast seda, kui tema kasutütar selle ohvriks sattus.
Elīza meelitati töö ettekäändel Iirimaale ning ta nõustus seal abielluma 30-aastase pakistanlase Yasiriga, kes ise fiktiivabielusid korraldab. Elīza sõnul langes Yasir aga tema lummusesse ja nüüd kasutab noor lätlanna koos oma emaga teda raha teenimiseks ära.
Ināra kuulub ühte mitmest põrandaalusest jõugust, mis Iirimaal sadade Balti naiste ja Aasia meeste vahel libaabielusid korraldavad. Probleem kasvas märkimisväärselt pärast 2008. aastat, kui naised majanduskriisi tõttu kodumaal sissetuleku kaotasid. Enamik pruute pärineb Lätist, nad on sageli noored, töötud ja vähese haridusega, kasvanud üles lastekodus või halval järjel peres, tihti on neil probleeme vaimse tervisega.
Enamik pakistanlasi, indialasi ja nigeerlasi, kes pettuses kaasa löövad, tuleb Iirimaale üliõpilastena. Neil on ajutine viisa, mis piirab nende töötunde. Fiktiivabielude skeemis kasutatakse ära Euroopa Liidu vaba liikumise põhimõtet, mis lubab ELi kodanikega abielluvatel kolmandate riikide kodanikel saada viieks aastaks ühenduse elamisluba.
Loo täisversiooni loe Postimees Plussist.
Fiktiivabielud Iirimaal
• 2011. aasta septembri seisuga taotlesid Iirimaal kõige rohkem ELi kodaniku abikaasana elamisluba Pakistani (210 taotlust), Nigeeria (117), Brasiilia (97), India (77) ja Bangladeshi kodanikud.
• Sellest 553 taotlusest 182 ehk iga kolmanda puhul oli tegemist lätlase või leedulase abikaasaga.
• 2011. aastal pakkus Läti saatkond Iirimaal abi 89-le ja selle aasta esimese viie kuu jooksul 39 võimalikule inimkaubanduse ohvrile.