/nginx/o/2012/07/24/1231296t1heee0.jpg)
Läti ja Eesti meelitavad Venemaalt ja mujalt väljastpoolt Euroopa Liitu investoreid, pakkudes neile elamisluba ja pääsu Schengeni alale, kirjutab Helsingin Sanomat, mis võrdles elamislubade hankimise erinevusi Eestis, Lätis ja Soomes.
Leht: rikkad saavad Lätis hõlpsalt elamisloa hankida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti pakub praegu soodsaimat viisi hankida Schengeni elamisluba – investor võib oma suva järgi riigist lahkuda ega pea alaliselt Lätis elama, peaasi et korra aastas Riias end registreerib, refereeris ajaleht elamislubasid vahendavate ettevõtete reklaame.
Läti annab oma majanduse turgutamise eesmärgil kolmandate riikide kodanikule elamisloa, kui too on mõnes maakonnas ostnud vähemalt 50 000 lati ehk 72 000 euro väärtuses kinnisvara, Riias või näiteks kuurortlinnas Jurmalas nõutakse 100 000 lati ehk 143 000 euro suurust tehingut.
Kahe aastaga on Läti elamisloa andnud 2674 kinnisvarainvestorile ja nende pereliikmele. Kokku on nad ostnud kinnisvara enam kui 231 miljoni euro eest.
Eestis seevastu on pärast eelmise aasta lõpus paljastatud elamislubade skandaali kehtestatud rangemad tingimused. Elamisluba ettevõtluseks antakse Eesti äriühingu tegevusse vähemalt 65 000 eurot kapitali investeerinutele.
Soome elamisluba üksnes investeeringu alusel ei anna, nõutakse ka töötamist riigis.
Elamislubade andmisest on Schengeni riikides saanud suur äri. Ühe maa elamisluba tähendab õigust vabalt liikuda ja töötada kõigis Schengeni maades. Sellest on huvitatud EList väljaspool, eeskätt Venemaal elavad rikkurid.