/nginx/o/2012/07/26/1234458t1h2e31.jpg)
Läti välisministeerium peab president Andris Bērziņši lepitusalgatust ja dialoogi edendamist Läti sõjaveteranide vahel, kes sõdisid Teises maailmasõjas vastaspooltel, sammuks avalikkuse ühendamisel ning peab Venemaa imestavat reaktsiooni sellele sekkumiseks teise riigi siseasjadesse.
«Ministeerium peab Vene välisministeeriumi pressiesindaja 24. juuli avaldust välismaiseks sekkumiseks katsega moonutada antud algatuse olemust,» ütles Läti välisministeeriumi pressiesindaja Jānis Sīlis eile BNS-ile.
Moskva väljendas hämmeldust Bērziņši sõnade üle, et teises maailmasõjas polnud võitjaid.
Bērziņš saatis eelmisel nädalal sõjameeste ühendustele kirja, milles kutsus Teises maailmasõjas teine teisel pool rindejoont sõdinuid omavahel ära leppima, rõhutades, et see on tähtis kogu ühiskonna konsolideerimisele. Muu hulgas kirjutas president: «Selles sõjas polnud võitjaid, sest see oli ajaloo suurim inimsusvastane kuritegu, mille tagajärjed annavad tunda veel mitu põlve».
«Loomulikult me panime tähele Läti riigipea «lepitusalgatust». Hämmeldust tekitavad sõnad, et Teises maailmasõjas«polnud võitjaid». See läheb põhimõtteliselt vastuollu ajalooreaalsusega ning kõlab teotavalt maailma fašismist päästnud Nõukogude Liidu ja tema liitlasriikide rahvaste suhtes,» seisab Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja Aleksandr Lukaševitši vastuses ajakirjaniku esitatud küsimusele.
«Sellega seoses oleme taas kord sunnitud juhtima Riia ametivõimude tähelepanu sellele, kuivõrd destruktiivne on püüd revideerida Teise maailmasõja tulemusi ja Nürnbergi tribunali otsust, mis tunnistas SS-i kuritegelikuks organisatsiooniks. Ootame, et antud mõtteavaldus saab asjakohase põhimõttelise hinnangu rahvusvahelistelt institutsioonidelt, Läti partneritelt Euroopa Liidus ja veteranide organisatsioonidelt,» lisas diplomaat.
Läti hinnangul on kõigi liitlaste roll natsirežiimi alistamisel vaieldamatu, nagu ka fakt, et võit tõi Euroopa riikidele vabaduse natsirežiimi türanniast. Samas on oluline meeles pidada, et Teise maailmasõja lõpp ei toonud vabanemist Lätile, kus üks totalitaarrežiim asendas teise, ütles Sīlis.
Tema sõnul tunnistas toonane Venemaa peaminister Vladimir Putin juba 2009. aastal visiidil Poolasse, et sõjahaavad ei ole paranenud Kesk- ja Ida-Euroopas, kus totalitaarne kommunistlik režiim suruti Nõukogude Liidult riikidele peale.
«Ilmselgelt ei taha Venemaa välisministeerium meeles pidada kuritegelikku Molotov-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. aastal, ning mis laskis kahel totalitaarrežiimil jagada Euroopa mõjualadeks, ning mis oli ka põhjus, miks Läti, Leedu ja Eesti kaotasid oma iseseisvuse aastakümneteks,» ütles Sīlis. "See on ajalooline tegelikkus. Kahjuks, on selle pakti tagajärjed endiselt tunda minu riigis.»
«Vene rahva panus võitu fašismi üle on vaieldamatu, ning Teine maailmasõda tõi kohutavaid kannatusi vene rahvale. Sel põhjusel kutsume Venemaa välisministeeriumi austada püüdeid ravida sõjahaavu Lätis,» lisas ta.
Bērziņš tõi toona veel välja, et tegemist ei ole katsega tekitada kunstlikku lepitust endiste sõdurite vahel.