/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/07/27/1238104t1h8293.jpg)
Lätist rändas möödunud aastal alaliselt välismaale elama 30 380 inimest, mis on suurim ametlikult emigreerunud inimeste hulk viimase 18 aasta jooksul, teatas reedel statistika keskvalitsus.
Läti mullune väljaränne oli viimase 18 aasta suurim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim oli väljaränne aastal 1993, kui Lätist lahkus 36 447 inimest, 2010. aastal emigreerus 10 702 inimest.
Suurim hulk lätlasi sõitis mullu Suurbritanniasse ja Iirimaale, aga ka Saksamaale, mis avas 1. maist oma tööjõuturu Euroopa Liidu uusliikmetele.
Emigrantidest 82,8 protsenti moodustasid tööealised inimesed. Selliseid oli 4,6 korda rohkem kui Lätisse elama asunuid. Väljarännanutest 51,7 protsenti olid naised ja 48,3 protsenti mehed.
"Muret teeb asjaolu, et Lätist lahkus 4018 alla 14 aasta vanust last ning et 75,5 protsenti emigreerunud naistest oli vanuses 15-49 eluaastat," tunnistab statistikavalitsus.
Mullu kolis Lätisse alaliselt või enam kui aastaks elama 7235 ja ülemöödunud aastal 2790 inimest, kellest enamik saabus riiki teistest EL-i liikmesmaadest.
Sisserännanute seas oli naisi 55,8 ja mehi 44,2 protsenti. 74,9 protsenti immigrantidest olid tööealises vanuses 15-61 eluaastat. Kuni 14-aastaseid lapsi oli 1260.
Migratsiooniprotsesside tulemusena kahanes Läti elanikkond 2011. aastal 23 127 inimese ehk 1,13 protsendi võrra - umbes 2,072 miljonini.
Enamik immigrantidest asub elama Riia piirkonnas. Enamik lahkujaid oli pärit Zemgale maakonnast ja Riia ümbrusest.