NATO visatud kobarpommid ohustavad serblaste elusid

Kobarpommid Liibanonis. Foto: AP / Scanpix

Ligi kümme aastat pärast ulatuslike NATO õhurünnakute möödumist Kosovos, leidub Serbias endiselt hulgaliselt plahvatamata kobarpomme.

«1999. aastal aset leidnud NATO õhurünnakute ajal visakasid USA, Ühendkuningriigi ja Hollandi väeüksused Serbia territooriumile vähemalt 37 000 lõhkelaengut,» teatas kobarpommide vastu võitlev organisatsioon oma avalduses, viidates alliansi õhurünnakutele, millega peatati tollal Serbiast ja Montenegrost koosnenud Jugoslaavia verised rünnakud Albaania separatistide vastu, vahendas AFP.

Raporti andmetel on Serbia territooriumil üle veerandtuhande lõhkemata kobarpommi laengu.

Teise maailmasõja ajal välja töötatud kobarpommid on õhukese seinaga ja tsiviilisikutele eriti ohtlikud lõhkekehad, mida ebatäpsuse tõttu kasutatakse sageli suurtes kogustes. See relv on tõhus eelkõige ulatusliku maa-ala vaip-pommitamise läbiviimisel.

Kobarpommid sisaldavad sadu väiksemaid pomme, mis pannakse ettenähtud kõrgusel lendsütiku abil plahvatama. Kobarpommide vastaste sõnul on relv vananenud ja ebamoraalne, sest sagedased on juhtumid, kus maapinnale langenud kobarpommid alati ei lõhke, vaid jäävad maapinnale pahaaimamatuid ohvreid ootama.

Kuna kobarpommid on varustatud tundlike sütitutega, siis lõhkevad need isegi kergemini kui maamiinid. Seetõttu võib plahvatusohtlik lahingumoon põhjustada tsiviilisikute vigastusi kuid või isegi aastaid hiljem. Eriti suurt ohtu kujutavad kobarpommid lastele, kes on eriti uudishimulikud nende ligitõmbava väljanägemise tõttu.

Serbia pole ühinenud ka kobarpomme keelustava leppega, mille möödunud aasta lõpus allkirjastasid 95 riiki. Serbia kõrval jäid sellest eemale ka näiteks USA, Venemaa, Hiina, kuid ka Eesti ja Soome.

Serbia kaitse- ja välisministeerium ei soovinud kommenteerida, mis põhjustel riik leppega ei ühinenud.