Rootsi kirikuõpetaja tunnistas üles Stasi-mineviku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Berliinis asuv Hohenschönhauseni vangla oli üks paljudest Ida-Saksa salapolitsei (Stasi) vanglatest.
Berliinis asuv Hohenschönhauseni vangla oli üks paljudest Ida-Saksa salapolitsei (Stasi) vanglatest. Foto: SCANPIX

Põhja-Rootsi Burträski koguduse kirikuõpetaja Aleksander Radler tunnistas üles, et tegutses 25 aastat Ida-Saksa julgeolekuteenistuse (Stasi) agendina.

68-aastane Radler tunnistas spioneerimise üles kristlikule päevalehele Dagen antud intervjuus. Samas teatas ta, et lahkub kiriku teenistusest, vahendas yle.fi.

Austriast pärit Radler saabus Rootsi 1960ndatel pärast Ida-Saksamaal sooritatud teoloogiaõpinguid. Stasi värbas ta agendiks õpinguaastatel.

Kirikuõpetaja nuhiminevik tuli ilmsiks 2011. aastal, kui uurija Birgitta Almgren nimetas Radlerit agendiks Stasit puudutavas raamatus. Rootsi evangeelne luterlik kirik kinnitas seda oma uuringus, mis valmis eelmisel nädalal.

Uuringust selgus, et Radler teatas julgeolekuteenistusele Ida-Saksamaalt põgeneda plaanivate üliõpilaste nimesid.

Mitmed noored inimesed sattusid seetõttu Ida-Saksa  vanglatesse ja neid koheldi seal väga halvasti, kinnitas Radler Dagenile antud intervjuus.

«Ma oleks pidanud kuulama oma sisemist moraalikompassi ja katkestama sidemed hävituslike jõududega, kuigi sotsiaalne ja akadeemiline hind oleks olnud väga kõrge. Selle asemel aga jätkasin koostööd 1980ndateni.»

Radleril oli nn eliitspiooni staatus, mis oli välismaal tegutsenud Stasi agentide kõrgeim tase. Tema varjunimeks oli IM Thomas.

Teadaolevalt tegi Stasiga koostööd 153 rootslast.

Märksõnad

Tagasi üles