Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/08/03/1250496t1h9693.jpg)
Tadžikistani võimude kinnitusel põhjustasid Mägi-Badahšanis juuli lõpul toimunud jõuoperatsiooni riiki tungida üritanud tuhanded Afganistani sissid.
«Peamine põhjus, miks riik otsustas tugevdada sõjalist kohalolekut Mägi-Badahšani autonoomses oblastis, on rahu ja stabiilsuse säilitamine selles regioonis,» seisab presidendi administratsiooni strateegiliste uuringute keskuse teates, mis avaldati täna Tadžikistani riikliku uudisteagentuuri Hovar saidil.
Avalduses räägitakse viitega Afganistani eriteenistuste andmetele, et Afganistani Badakhshāni provintsi mäekurusse oli kogunenud 400 kuni 1000 sissi, «kelle eesmärgiks oli destabiliseerida olukorda Tadžikistani Badahšani territooriumil».
24. juulil viisid Tadžikistani võimud Mägi-Badahšani halduskeskuses Horogis ja selle lähiümbruses läbi jõuoperatsiooni. Ametlikel andmetel hukkus üks rahumeelne elanik ja 17 sõjaväelast, veel 40 sai haavata. Valitsusväed tapsid 30 sissi ja tabasid 41, kaasa arvatud viis Afganistani kodanikku. Pärast seda istusid pooled läbirääkimiste laua taha.
Eile avaldasid Tadžiki võimud andmed nelja sissiliidri kohta, milles väidetakse, et kõigil neil olid sidemed naaberriigi Afganistani mässulistega.
«Just need tegurid olid sõjaväelaste arvukuse suurendamise põhjuseks Mägi-Badahšanis. See tähendab, et sotsiaalpoliitiline olukord regioonis, ning naaberriigis Afganistanis valitsev olukord sundisid valitsust karmistama julgeolekumeetmeid regioonis,» kinnitab keskus.
Vaatlejate hinnangul oli jõuoperatsiooni ajendiks Tadžikistani riikliku julgeolekukomitee kindrali tapmine 21. juulil. Võimud süüdistasid seotuses tema tapmisega Tadžikistani opositsiooni endist välikomandöri Tolib Aijombekovit ning hiljem veel kolme välikomandöri. Pärast 1992–1997. aasta kodusõda sai kõigist neist komandöridest Mägi-Badahšani jõustruktuuride liige, peamiselt juhtisid nad regiooni piirivalvekordoneid.
«Tadžikistani valitsus suhtus tõsiselt KGB kohaliku juhi Abdullo Nazarovi surmaga seotud piirivalvevägede alampolkovniku Aijombekovi sõnadesse, kes teatas, et temavastase operatsiooni korral pöördub ta abi järele Afganistani sisside poole,» seisab avalduses.
Suurem osa Mägi-Badahšanist hõlmavad Pamiiri mäestiku mäed. Erinevalt ülejäänud Tadžikistanist, milles on ülekaalus sunniitide hanafi koolkond, elavad Mägi-Badahšanis ismailiidid, mis on üks šiiitide hulka kuuluvatest kogukondadest.
Seetõttu räägitakse vahel, et regioonis valitsevad separatistlikud meeleolud, mis olid tõepoolest üsna populaarsed kohe pärast Tadžikistani iseseisvumist 1991. aastal, ent hiljem hääbusid.
Mägi-Badahšanis elab ligi 250 000 inimest.
Siseministeerium teatas täna, et hommikuse seisuga oli regioonis loovutatud üle 300 ühiku tulirelvi, kaasa arvatud granaadiheitjaid, miinipildujaid ning isegi üks õhutõrje raketisüsteem.
Strateegiliste uuringute keskust rahastatakse riigieelarvest ning peetakse omalaadseks ruuporiks, mis kuulutab võimude nägemust sündmustest.