NASA kulgur maandus Marsil

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marsi teaduslaboratooriumi eksperdid rõõmustavad kulguri eduka maandumise üle.
Marsi teaduslaboratooriumi eksperdid rõõmustavad kulguri eduka maandumise üle. Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA 2,5 miljardit dollarit maksev kõrgtehnoloogiline Marsi-kulgur Curiosity maandus täna hommikul Eesti aja järgi Punasel planeedil.

Tegemist on seni ambitsioonikaima ja kulukaima Marsi-missiooniga. Järgmise paari aasta vältel võtab väikese auto suurune kulgur pinnaseproove, et aidata teadlastel välja selgitada, kas planeedi keskkond võis olla sobilik eluvormidele nagu mikroorganismid.

Tolmune pilt, mille tegi kulguri tagaosas asuv kaamera, näitas kulguri rattaid Marsi pinnal. Mõne sekundi pärast saabus teine pilt, millel oli näha kulguri varju Gale'i kraatri piirkonnas.

Kui pärast pingelist seitsmeminutilist laskumist edukast maandumisest teatati, täitus juhtimiskeskus juubeldamisega ning teadlased jagasid NASA personalile Marsi-šokolaade.

Kuid esimese katse puhul viia kuuerattaline keemialabor, mis Marsi atmosfääri sisenes kiirusega üle 20 000 kilomeetri tunnis, võõrale planeedile «taevakraana» trosside abil ei olnud edu sugugi garanteeritud. Varem olid NASA kosmoseaparaatide laskumist Marsi pinnale pehmendanud õhkpadjad.

Teadlased ei usu, et Curiosity tulnukaid või elusolendeid leiab. Pigem loodavad nad analüüsida pinnast, kivimeid ja märke sellest, mis oleks kunagi planeedil elusorganismidel elada võimaldanud.

Samuti uuritakse Marsi keskkonda ja valmistutakse võimalikuks mehitatud missiooniks lähiaastail.

Mullu novembris Canaverali neemelt startinud kulgur on oma kaheksa ja pool kuud kestnud reisi ajal juba kogunud andmeid radiatsiooni kohta.

Eile ütles Marsi-programmi direktor Doug McCuiston, et teadus on «absoluutselt otsustava tähtsusega» uurimisel, kas Maa elanikud on üksi, kuidas Marss arenes märjast planeedist kuivaks planeediks ja kui ligipääsetav on Marss tulevikus inimestest uurijaile.

«Kui meid edu saadab, on see läbi aegade üks suurimaid saavutusi kosmoseuuringutes,» ütles ta ajakirjanikele. «Meie eduprotsent on viimasel ajal pagana hea olnud.»

Siiski hoiatas ta, et tegemist on raske missiooniga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles